Huvitav töö muutub oluliseks motivaatoriks alates 1000-eurosest palgast, alla selle teenivaid töötajaid ajendab tööle eelkõige toimetuleku vajadus ja kindel põhipalk, selgus Palgainfo Agentuuri 30. augustil avaldatud värsketest uuringutulemustest.
Mais 2017 korraldatud uuringus osalejatel paluti reastada neile olulisemad motivaatorid tähtsuse järjekorras. Kõige olulisemad motivaatorid olid töötajate jaoks kindel põhipalk, huvitav töö ning toimetuleku vajadus.
Töötajad, kelle jaoks oli esmatähtis toimetuleku vajadus, teenisid keskmiselt 880 eurot kätte. Töötajad, keda motiveeris eelkõige kindel põhipalk, teenisid 984 eurot kätte. Huvitavat tööd kõige olulisemaks motivaatoriks pidavate töötajate keskmine netotöötasu oli 1087 eurot.
„Huvitav töö ja arenguvõimalused muutuvad olulisemaks töötasu kasvades, kui toimetulek palgaga on juba iseenesestmõistetav. Madalama palgaga töötajate jaoks on toimetuleku ja kindla põhipalga kõrval oluline töötamise ajend kohusetunne. Samas on ka madalama palgaga töötajate seas neid, keda motiveerib eelkõige huvitav töö,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Endiselt on tööandjatel raskusi sobivate töötajate leidmisega: 70% uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil on olnud viimase aasta jooksul keeruline töötajaid leida. Seejuures oli kõige rohkem neid tööandjaid, kes pidasid tippspetsialistide leidmist keeruliseks.
„Toimetuleku ja turvatunde pärast muretsevale töötajale on töökoha valikul esmatähtis palganumber ja töötingimused, mis aitavad paremini toime tulla – näiteks transpordikorraldus, soodustingimustel toitlustus vms. Need tuleks ka tööpakkumisele kirja panna. Kõrgemapalgalistel ametikohtadel peab tööpakkumises toodud töökirjeldus samuti sihtrühma kõnetama. Fraasid „huvitav töö“ ja „täienduskoolituste võimalused“ enam tähelepanu ei ärata – tööandja peab suutma pakutavat täpsemalt kirjeldada ja nii huvitava töö kui ka arenguvõimaluste olemuse lahti kirjutama,“ kommenteeris tulemusi uuringu partner, Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Palgainfo Agentuur korraldas tööturu- ja palgauuringu selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud. Tööandjate uuringus osales 342 organisatsiooni.
Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.
Uuringut toetasid auhindadega ajakiri „Imeline Teadus“, ESTONIA Resort Hotel & Spa 4*, Loodusvägi, MuaMua Studio, Prisma Peremarket, Saku Õlletehas ja Viking Line.
Uuringut aitasid läbi viia Eesti üks suurimaid tööportaale CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem, Eesti Ametiühingute Keskliit, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic, Tartu Ülikooli majandusteaduskond.
Seotud lood
Kõrgeim palgaootus on Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetanuil, selgub CV Keskus.ee palgaanalüüsist, järgnevad Estonian Business Schooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tehnikakõrgkooli vilistlased.
Glassdoori hiljutisest uuringust selgub, et Facebookis praktikal käinud teenivad kuus kaks korda enam kui USAs keskmiselt.
Eestis räägitakse järjest enam kummitavast IT-arendajate puudusest ning nagu selgub kolme suurettevõtte kogemustest, siis ei aita enam ka müstilistesse kõrgustesse tõusnud palgad.
Iga kümnes eestlane töötab läbipaistva palgasüsteemiga ettevõttes ja iga neljas teab vähemalt osade kolleegide palgataset, selgus CV Keskus.ee värskest uuringust. Lätlased teavad kolleegide palgatasemeid mõnevõrra paremini.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.