- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- toostusuudised.ee
- kaubandus.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti noorte start-up sai investeeringu Dropbox’i ja Paypal’i investoritelt
TTÜ tudengite loodud startup Weps läbis 2016. aasta suvel edukalt valikvooru, mille tulemusena valiti Weps’i idee edasiarenduseks välja Berliini ärikiirendisse Axel Springer Plug and Play. Kiirendisse saanud meeskonnad osalevad 100-päevases treeningprogrammis, mille käigus saavad start-up’id oma äri arendamiseks 25 000 Euro suuruse investeeringu, maailmaklassi mentorid ning vajalikud sidemed Euroopast ja Ameerika start-up keskusest Silicon Valley’st.
Axel Springer Plug and Play kiirendisse kandideerib igal korral üle 300 alustava ettevõtte, kelle seast valitakse läbi mitme vahevooru kuni kümme idufirmat. Axel Springer Plug and Play Accelerator on sündinud koostöös Euroopa ühe suurima multimeediaettevõtte ja kirjastusega Axel Springer SE ning maailma suurima start-up võrgustikuga Plug and Play, kes on aidanud Silicon Valley’s tuule tiibadesse teiste seas Dropbox’il, PayPal’il ja Soundhound’il.
“Meil on väga hea meel, et otsustasime oma investeeringu suunata Weps’i. Silmatorkav lihtsus, mis annab võimaluse luua veebileht vaid mõne minutiga, veenis meid. Ootame huviga, et 100 päeva vältel Wepsi meeskonnale hoogu juurde anda ning toetada neid ka pärast programmi lõppu," kommenteeris kiirendi juht Frauke Mispagel.
Alates septembrist alustab Axel Springer Plug and Play programmis Weps koos kaheksa jätkusuutliku noore ettevõttega, olles seejuures esimene Eesti idufirma sealses kiirendis. “Oleme kogu Weps’i meeskonnaga elevil ning pühendume sellele programmile sada protsenti. See on alles stardipakk suuremate eesmärkide suunas,” lausus tegevjuht Jorma Jürisaar.
Weps on Eesti noorte ettevõtte, mille visiooniks on muuta kodulehtede loomine iseenesetmõistetavalt lihtsaks. Weps’i chatbot tehnoloogia põhineb lihtsal vestlusel, kus genereeritakse valikvastustega küsimusi, mille tulemusena loob arvuti koheselt kliendi vajadusi rahuldava omanäolise ning kergelt hallatava kodulehe. Jürisaare sõnul on Weps ideaalne lahendus väikeettevõtetele, kelle jaoks on oluline näidata kliendile kes nad on, mida nad teevad ja kuidas neid kätte saada.
Seotud lood
11. augustil arutlesid Mustpeade Majas president Toomas Hendrik Ilves, TransferWise’i asutaja ja tegevjuht Taavet Hinrikus ning riskikapitaliettevõtte Andreessen Horowitz asutaja Ben Horowitz, kuidas tehnoloogilisi läbimurdeid esile kutsuda ja milliseid valdkondi kõige tõenäolisemalt tulevikus suured muutused ees ootavad. Arutelu juhtis ajakirja The Economist tehnoloogiatoimetaja Ludwig Siegele.
Eesti ettevõtja Hendrik Roosna pääsemine USA start-up-kiirendisse näitab, et ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei õpita, kirjutab ajakirjanik Alyona Stadnik.
EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursi väljakuulutamise puhul korraldatud ümarlaual ütles maailma mobiilimängude arendajate tippu kuuluva Supercelli juht Ilkka Paananen, et soomlased on eestlaste peale isegi natuke kadedad – eelkõige seetõttu, kui kiiresti meil otsuseid vastu võetakse ja kui innovaatilised me oleme. Ta ei imestaks, kui järgmine miljardiline start-up äri sünniks just Eestis 5-10 aasta pärast.
Õppematerjalide jagamise platvormi Tebo veebis saavad õpetajad omavahel jagada õppematerjale, viia läbi interaktiivseid teste ja kontrolltöid ning jälgida oma õpilaste õppetegevust. Tebo ühe looja Tõnis Kusmini sõnul on ettevõtte ambitsioon pärast 6-kuulist Tšiili kiirendis osalemist ei rohkem ega vähem, kui saada maailma suurimaks õppematerjalide jagamise platvormiks.
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele