Tanel Talve: Riigikogu otsus kiire interneti nn viimane miili hõlbustamiseks on 21. sajandi vääriline samm

Seadusmuudatuse üks algatajaid ja taganttõukajaid sotsiaaldemokraat Tanel Talve sõnul muudab see otsus kiiret ja töökindlat internetti võimaldava valguskaabli jõudmise kodudele ja ettevõtetele oluliselt odavamaks, uus koalitsioon andis riigieelarvest nn viimase miili ehitamise algatusele 10 miljonit eurot järgmisel ja ülejärgmisel aastal, nüüd on teretulnud kohalike omavalitsuste ja inimeste endi initsiatiiv.

„Valitsusepoolset tuge ootame nüüd ka kiire interneti võimaluste ja kasu tutvustamisel, et kuidas see kergendab inimese suhtlemist riigiga, parandab võimalusi ettevõtluseks, kaugtööks, laiendab üldse inimeste silmaringi ja juurdepääsu infole,“ ütles Tanel Talve. Pöördudes Riigikogu poole rõhutas ta, et see otsus on vaid üks osa suuremast eesmärgist: tõsta Eestis kiire interneti kasutatavust, mis isegi Euroopa Liidu võrdluses on meil kahetsusväärselt madalal tasemel. „Olen jätkuvalt sügavalt veendunud, et jõuline panustamine nii inimeste teadlikkuse kasvu kui ka meie e-riigi arengus üldiselt annab meile ülitähtsa konkurentsieelise terves maailmas,“ sõnas Tanel Talve. Ta nimetas elektrituru seaduse muutmist suurepäraseks näiteks Riigikogu erakondadeülesest koostööst: „On asju, mis on nii tähtsad, et me kõik paneme seljad kokku ja teeme ära.“

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Andres Metsoja, Tanel Talve ja Kristjan Kõljalgi algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada juurdepääs lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, milleks on elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid. Lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni võetakse ühiskasutusse olemasolevad elektripostid ja muu taristu, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente. Kehtiv elektrituruseadus ei sätesta jaotusvõrgutaristu kasutusse andmise kohustust. Jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada valguskaablivõrgu omanikult tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele. Elektripostide haldajal ei ole õigust küsida internetikaabli eest renditasu, sest võrgu halduskulud maksab võrgutasude näol niikuinii tarbija. Lairiba võrgu rajamiseks saab kasutada ka vanu, seadusjärgse talumiskohustusega elektriliine. Seadus jõustub tänavu 1. märtsil.