- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- toostusuudised.ee
- kaubandus.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erki Savisaar: Ülikiire interneti pakkujatel tuleb oma hinnakujundus ümber vaadata
Riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar selgitas, et seadusemuudatus võimaldab edaspidi kasutada ühte kommunikatsioonitrassi mitmeks erinevaks otstarbeks. Seni tuli iga trassi jaoks koostada eraldi projekt, võtta kõik kooskõlastused, tasuda riigilõivud jne. „Näiteks, kui veeti gaasitoru, siis samasse trassi interneti kaablit panna ei tohtinud. Nüüd on see võimalus olemas“ selgitas Savisaar. Muudatuse läbi muutub kiire interneti viimine Eestimaa kodudesse odavamaks, sest tänu taristute ristkasutuse võimalusele jääb internetivedajal ära vajadus koostada mitu erinevat projekti, võtta kooskõlastusi iga kommunikatsiooni jaoks ja seeläbi saab kokku hoida nii riigilõivudelt kui ka projekteerimistasudelt.
Praegu on Savisaare sõnul ülikiire interneti levik Eestis takerdunud just nii-öelda viimase kilomeetri rahastamise taha. „Sideettevõtjatelt on tulnud sõnum: kui tahad ülikiiret internetti, siis maksa tuhandeid või kümneid tuhandeid eurosid,“ tõdes Savisaar, et selline olukord pole normaalne. Kõrget hinda põhjendatakse tema sõnul justnimelt sellega, et internetikaabli koduni viimiseks tuleb koostada eraldi projekt, teha täiesti uus trass ja muu vajalik. Samas on teada, et lähima liitumispunkti lähedalt möödub enamasti sihtpunktini mõni olemasolev taristu – näiteks elektripostid. Nüüd on Savisaare kinnitusel seaduslik võimalus, et lihtsustatud korras kasutada olemasolevaid elektriposte ka internetikaabli vedamiseks. „Seadusandja on oma sammu astunud. Ülikiire interneti pakkujatel tuleb tõsiselt oma hinnakujundus nüüd ümber vaadata. Arvan, et edaspidi ei tohiks inimese jaoks maksta liitumine üle 300 eurot kilomeetri eest. Samuti soovitan kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel mõelda läbi, kuidas piirkondades oleks kõige parem internetti levitada.“ sõnas Savisaar. Riigikogulase sõnul on kavas ka riigil inimestele appi tulla. „Riik plaanib järgmisel ja ülejärgmisel aastal interneti arendamiseks suunata täiendavaid vahendeid ja just selleks, et see viimane kilomeeter baasvõrgust inimese koduni saaks välja ehitatud.“
Seotud lood
Investeeringud ülikiire interneti viimiseks iga ukse taha hakkavad olema mitukümmend miljonit aastas ning kokku oleme panustanud e-riigi vundamenti ligi 100 miljoni eurot. Miljonid üksi internetti ei too, kirjutab lairiba ekspert Olav Harjo Äripäevas.
Eesti maapiirkondadesse rajatavast kiire interneti võrgustikust EstWin on valmis 4700 kilomeetrit ehk ligi 80%. Kuigi projekti lõpptähtajaks on aasta 2018, kasutab igapäevaselt või on kasutanud Estwin võrku juba praegu enam kui 150 000 inimest üle Eesti, teatas
Lairiba Arenduse Sihtasutus.
Riigikogu astus 18. jaanuaril elektrituru seaduse muutmisega lairibaühenduse nn viimase miili küsimuse lahendamisel olulise sammu – tagades juurdepääsu lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, milleks on elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid –, mis tähendab, et kiire internet võib jõuda eriti maal ja ka linnade eramajade piirkondades paremini paljude inimesteni, sest vähendas lairibavõrgule tehtavaid kulutusi.
Eesti maapiirkondade kiire interneti projekt EstWin valiti Euroopa Lairiba Auhindade 2016 nominendiks sotsiaalmajandusliku mõju ja kättesaadavuse kategoorias. Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse volinik Günther Oettinger kuulutab võitja välja 14. novembril Brüsselis toimuval auhinnatseremoonial.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele