- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- toostusuudised.ee
- kaubandus.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
100 miljoni eest internetti
Investeeringud ülikiire interneti viimiseks iga ukse taha hakkavad olema mitukümmend miljonit aastas ning kokku oleme panustanud e-riigi vundamenti ligi 100 miljoni eurot. Miljonid üksi internetti ei too, kirjutab lairiba ekspert Olav Harjo Äripäevas.
Eestil on tugev e-riigi kuvand: me räägime kõigile oma e-valitsusest, e-teenustest ja startupidest, kuid paraku ei ole kõik nii ilus selle vundamendiga, millele meie e-riik toetub. Infoühiskonna vundamendiks peaksid olema kiired ja kvaliteetsed ühendused, mis transpordivad andmeid valgusekiirusel inimeste, ettevõtete, riigi ja teenuste vahel.
Meie oleme aga ehitanud särava hoone lagunevale vundamendile. Eesti on uue põlvkonna internetiühenduste leviku poolest Euroopa Liidu edetabeli tagumises osas.
Uue valitsuse koalisatsioonilepingus on lubadus ehitada välja lairiba jaotusvõrgu riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga koostöös ja anda selleks 10 miljonit aastas, eeldusel kohalikud omavalitused koos erasektoriga lisavad sellele omalt poolt veel 20 miljonit eurot. See on kindlasti suurepärane uudis kõigile neile, kes on oodanud endale koju või ettevõttesse kvaliteetset internetti juba aastaid, kuid see on väga suur lubadus, arvestades, et siiani on ehitatud uusi ühendusi mõne miljoni eest aastas.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Majandusminister Kristen Michal allkirjastas käskkirja, millega kinnitas uue lairiba baasvõrkude investeeringute kava. Käskkirja alusel rajatakse täiendavad ligi 948 km kiire interneti tagamiseks vajalikku baasvõrku maksumusega 12,7 miljonit eurot.
Riigikogu võttis 18. jaanuaril vastu seaduse, mis lubab muuhulgas interneti lairibateenuse paremaks kättesaadavuseks ja odavamaks muutmiseks kasutada elektriposte ja muud olemasolevat taristut.
Eesti maapiirkondadesse rajatavast kiire interneti võrgustikust EstWin on valmis 4700 kilomeetrit ehk ligi 80%. Kuigi projekti lõpptähtajaks on aasta 2018, kasutab igapäevaselt või on kasutanud Estwin võrku juba praegu enam kui 150 000 inimest üle Eesti, teatas
Lairiba Arenduse Sihtasutus.
Riigikogu astus 18. jaanuaril elektrituru seaduse muutmisega lairibaühenduse nn viimase miili küsimuse lahendamisel olulise sammu – tagades juurdepääsu lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, milleks on elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid –, mis tähendab, et kiire internet võib jõuda eriti maal ja ka linnade eramajade piirkondades paremini paljude inimesteni, sest vähendas lairibavõrgule tehtavaid kulutusi.
Juhid puutuvad sageli kokku keeruliste võlgnike ja hilinenud maksetega, mis võivad mõjutada rahavoogu ja tekitada stressi. Võlgnikega tegelemine on aeganõudev ja koormav, eriti kui kaasnevad meeldetuletused, vaidlustused ja võlgnike passiivsus. Infopanga võlaregister aitab aga juhtidel hallata võlgnevusi kiiremini ja lihtsamalt, säästes nii aega kui ka närve.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele