Eesti tutvustamiseks põimitakse tänavakunst ja digitehnoloogia

Parimaks tööks valis žürii ideekavandi pealkirjaga Digi-tänavakunst (OÜ Noar, autorid Edward von Lõngus ja Kadri Uus), mis keskendub klassikaliste lahenduste asemel tänavakunsti ja digitehnoloogia su?mbioosile linnaruumis. Konkursi võitjaga alustatakse läbirääkimisi kavandi teostamiseks, mille eksponeerimine algab 2017. aasta teisel poolel, mil Eesti on EL Nõukogu eesistujamaa ning kestab kuni 2018. aasta lõpuni tähistades Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Millised olid teised premeeritud tööd?

Teiseks tunnistati ideekavand pealkirjaga Pollen (OÜ Kaos Arhitektid, autor Marceau Couve), mille sisuks on kasutada Eesti lipuvärvides salle ja mütse Euroopa pealinnade avaliku ruumi kõige silmatorkavamatel ja tuntumatel kultuuriobjektidel, näiteks skulptuuridel.

Kolmanda koha pälvis ideekavand Muusika Mets Meri (Orangetime Event OÜ, autorid Alo Puustak, Margus Triibmann, Magnus Müürsepp, Kristo Rosenvald, Katri Gailit, Hendrik Kaljujärv, Jüri Luud), mille autorid soovivad linnaruumi rajada M-tähtede muusikalise metsa, mida puudutades saaksid möödujad ise helisid tekitada.

Eripreemiaga pärjati ideekavand Tiiger (OÜ AB Kontekst, autorid Karli Luik, Eik Hermann, Raul Kalvo), millega soovitakse valmistada puidust kuupidest pikseldatud tiigrit kujutav ratsamonument, mille selga saaks iga ku?lastaja ronida. Kujutis sümboliseerib Eestit kui riiki, kus igau?hele on loodud võimalus ohje hoida.

Žürii esimehe ja EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa hinnangul olid esitatud tööd vaimukad, värsked ja tulevikku vaatavad ning räägivad just sellisest nutikast Eestist, millist me näha tahame.

Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professori Hannes Praksi sõnul jäid sõelale ideed, mis pärinesid arhitektuuri- ja kunstivaldkonna vaheliselt alalt: “Kõige paremini jäid kõlama ideed, mis eristuksid linnapildis – neid võib nimetada isegi napakateks ja jaburateks, minu lemmikud olid just kõige jaburamad. Teemat oli mõnusalt vabalt tõlgendatud, palju oli mängulisust, lahedat lahtist mõtlemist. Oma napi pedagoogikogemuse pealt nägin paljudes töödes alget, mida edasi arendades saaks jõuda ägeda teostuseni. Võidutöö küsib, kas riik saaks teha graffitit? Mis saab graffitist, kui seda teha nii-öelda ametlikult? Aga meie riik on teistega võrreldes ka justnagu teismeline hallipäiste kõrval oma 100 aastaga. Sellepärast graffiti, otsapidi ajaloost inspireeritud graffiti, sobib meile isegi kuidagi väga hästi.”

Auhinnad

Ideekonkursi võitjat tasustatakse 5000 euroga, teist kohta 3000 euroga ning kolmandat 2000 euroga. Eripreemia auhinnaks on 1000 eurot. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Konkursile esitati kokku 25 tööd, kõik esitatud kavandid edastati žüriile hindamiseks. Lisaks Hannes Praksile ja Jaanus Rohumaale kuulusid ideekonkursi žüriisse Eesti Arhitektide Liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee.

2017. aasta teisel poolaastal on Eesti esimest korda EL Nõukogu eesistujamaa. Eesistumisest ja selleks valmistumisest saab täpsemalt lugeda veebilehelt eesistumine.ee.