Idufirma: kriis on petturite kõrghooaeg

Kriisi ajal ei tohi inimesed ega ettevõtted kaotada valvsust, sest paratamatult üritavad pahatahtlike kavatsustega isikud rõhuda just inimeste emotsioonidele - heasüdamlikkusele, hirmule või koguni meeleheitele.

Verifitseerimisi ja taustauuringuid pakkuva ettevõtte Entify tootmisjuhi Victoria Saue sõnul on petuskeeme liikvel igasuguse kriisi ajal, neist sagedamini esineb identiteedivargusi ning finants- ja küberpettuseid.

"Paljud ettevõtted kaotavad kriisis fookuse ja annavad paljudes aspektides järgi, mõttes lootus kriis vaid üle elada. Loodetav kasu, teinekord isegi ettevõtte tulevik, kaalub üles riskijuhtimise ja minnakse seda rada, et pigistatakse isegi ohumärkide ilmnemisel silm kinni," sõnas ta.

1. Andmete vargus. Mõeldes oma tervisele või majanduslikele muredele, võivad inimesed otsida kergemini abi sealt, kus paistab vähenegi lootuskiir. Nii jagatakse oma andmeid "abipakkujatele", veendumata tema heatahtlikkuses ning taustas. Tulemusena võib "abipakkuja" kasutada kogutud isikuandmeid (sh terviseandmeid) pahatahtlikel eesmärkidel.

Internetis oma (isiku)andmete esitamist tuleb alati hoolikalt kaaluda ning veenduda, et andmete kasutamine on eesmärgipärane ning andmetöötleja usaldusväärne.

2. Heategevusorganisatsiooniks maskeerumine. Heategevusorganisatsioonile annetamine kriisi ajal on kahtlemata tänuväärne tegevus, kuid headel annetajatel ei tule alati mõttesse süveneda organisatsiooni tausta ja otsida viiteid ametlike (riiklike) kanalite kaudu. Petturid üritavad kriisi ajal maskeeruda end heategevusorganisatsiooniks ning seeläbi petta välja heasoovlike inimeste resursse - asjad ja raha.

3. Võltsitud veebilehtede loomine. Check Point Researchi hiljutise uuringu kohaselt on koroonaviirusega seotud veebilehed 50% tõenäolisemalt loodud pahatahtlikul eesmärgil. Nende abil müüakse kaupa, mida pole olemas või kogutakse näiteks väärtuslikke andmeid lehel viibijate kohta.

Tihtilugu suunatakse ka isikuid maksekeskkondadesse, mis on võltsitud ning soovitakse seeläbi saada ligi inimeste pangakonto ja krediitkaardi andmetele (näiteks ligipääsuandmed ja krediitkaardi turvakoodid).

4. Pahavara levitamine kriisiinfona. Kriisi ajal saadavad riigid välja ametlikke juhiseid, kuidas käituda või mida teha, aga ka petturid ei jäta seda võimalust kasutamata. Selliselt ilmus näiteks möödunud kuul tuhandete Eesti inimeste postkasti pahavara sisaldav kiri "Tervis hoiuministeeriumi poolt heaks kiidetud teade COVID-19 viiruse levikust". Paljudel - kuid kahjuks mitte kõigil - äratas kahtlust saatmisreal olev "[email protected]".

5. Defitsiitkauba reklaamimine ja müümine. Praegune laastav kriis tekitab suure nõudluse teatud spetsiifiliste kaupade järele, näiteks isikukaitsevahendid. Nii avalik-õiguslikud kui ka eraorganisatsioonid on valmis ilma järelemõtlemata ja tarnija tausta kontrollimata minema kaupade ostmiseks kiirelt tehingusse.

Tihti sooritatakse ka enne kauba tarnimist sajaprotsendiline ettemaks ning jäädakse kaupa ootama. Tuleb ette olukordi, kus petturid mängivadki just kriitilisele olukorrale ning reklaamivad end kui viimast lootuskiirt, omamata tegelikult soovitavat kaupa.

Pettust aitab vältida koostööpartnerite tausta uurimine - veendu, et ettevõte on reaalselt eksisteeriv ja kontrolli ettevõte ajalugu ning seotud isikuid.

6. Identiteedivargus. See on levinud probleem, mille osakaal suureneb just majanduskriiside ajal. Petturid üritavad identiteeti varastades rikastuda - kasutatakse teise isiku andmeid ja isikuttõendavaid dokumente, et võtta näiteks kiirlaenu. Selleks, et vältida identiteedivarguste skeemide õnnestumist, peavad ettevõtted, mis näiteks väljastavad laene, rakendama efektiivseid verifitseerimisprotsse, et välistada petuskeemide õnnestumist.

Pettuse vältimiseks on tarvis teha põhjalik taustakontroll. Üks võimalus on koguda Google´i kaudu andmeid või ettevõtete puhul võrrelda majandusaasta aruandeid ja suhelda ükshaaval ettevõttega seotud kontaktisikutega. Teisalt saab selliseid protsesse tänapäeval teha ka automaatselt.