Isikuandmete rakendusseadus: 0 häält

Tänavu 25. maist hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv Euroopa Liidu üldmäärus ja kehtiv riigisisene regulatsioon oli vaja sellega kooskõlla viia.

Isikuandmete kaitset reguleeriv üldmäärus annab inimesele tugevama kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse.

Näiteks kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka muu õiguslik alus, siis andmed kustutatakse.

Isikuandmete kaitse seadus kehtestab kooskõlas üldmäärusega mõned erisused isikuandmete töötlemise üldpõhimõtetes isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringuteks. Isikuandmeid võib inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

Teadus- ja ajaloouuringu või riikliku statistika jaoks võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda kasutades varjunime või samaväärset andmekaitset võimaldavat kuju.

Seadus kehtestab ka üldpõhimõtted, millest õiguskaitseasutused peavad isikuandmete töötelemisel lähtuma. Isikuandmete töötlejad on kohustatud teavitama inimest tema isikuandmetega seotud rikkumistest. Samuti peavad nad sellest teavitama andmekaitse inspektsiooni.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seadus reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet. Seaduse poolt hääletas riigikogus 73, vastu oli 13 ja erapooletuks jäi üks saadik.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul tagab seadus tasakaalustatud kaitse kõigile ja säilitab olulise väärtusena ulatusliku ajakirjandusvabaduse garantii.

Rakendusseadus sai null toetushäält

Samas jättis riigikogu eile vastu võtmata valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse, millega nähti ette teistesse seadustesse muudatuste sisseviimine.

Läbirääkimistel sõna võtnud Marko Pomerants (Isamaa), Hanno Pevkur (Reformierakond) ja Jüri Adams (Vabaerakond) juhtisid tähelepanu asjaolule, et menetluse käigus ilmnes pärast teise lugemise lõppu kahtlus, et eelnõuga vangistusseadusesse kavandatud mõned muudatused võivad anda võimaluse riivata isikute põhiõigusi ülemääraselt, mistõttu soovitasid nad lõpphääletusel seaduse vastuvõtmist mitte toetada.

Seaduse vastuvõtmist ei toetanudki keegi, vastu oli 45 ja erapooletuks jäi kaks saadikut, mistõttu langes see menetlusest välja.

Urmas Reinsalu avaldas selle üle kahetsust. "Olen seisukohal, et Euroopa Liidu õigusest tulenevalt on seadusandjal õigus teha erandeid isikuandmete töötlemisel julgeoleku huvides. Seadus, mis ei leidnud menetluses toetust, on justiitsministeeriumi hinnangul põhiseaduspärane," kinnitas ta.

Õiguskantsleri kantselei kõhkluste osas, et eelnõu kohaselt on vanglal isikuandmete töötlemisel liiga laiad õigused, andis justiitsministeerium Reinsalu sõnul ühesed selgitused eelnõus sisalduva regulatsiooni põhiseaduslikkuse kohta.

"Olukorras, kus jätkuvalt võitleme organiseeritud kuritegevusega ning ühiskonna turvatunnet ohustavad ohtlikud kalduvuskurjategijad, peab riik omama kontrolli süüdimõistetute ning nende tegudele kaasaaitajate üle, mis paratamatult vajab isikuandmete töötlemist legitiimses ulatuses," lisas ta.

Justiitsminister avaldas lootust, et riigikogu see koosseis on valmis alles jäänud tööaja jooksul venitusteta menetlema isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadust ja selle jõustama.