Töösturid: IT-ettevõtjad on omale ebaõiglaselt hea toetuse välja lobistanud

Äripäev kirjutas sel esmaspäeval, et IT-sektori ettevõtetele annab EAS välismaalt IT-spetsialistide toomiseks 2000 eurot toetust, et aidata katta spetsialisti „impordiga“ kaasnevaid kulusid. „Olukorras, kus kõik sektorid on tööjõuga hädas, on kentsakas, et üks tunnustatud ja edukas sektor saab riigilt sellisel kujul rahalist abi värbamisel,“ kritiseeris masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu. Ruta Rannala Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidust põrutas, et selline toetus on populistlik ja moonutab majandusloogikat.

Saaremaal tegutseva alumiiniumist väikelaevade ja väikeste laevade tootja Alunaudi juhataja Mark Muru tõdes, et on põhjust pahane olla. "Tundub, et see on ühe valdkonna eelistamine, eriti arvestades, et ka teistes valdkondades on spetsialistide põud,“ ütles Muru, kes tõdes siiski, et väikelaevatootjate muresid on kuulda võetud.

Varem IT-sektoris töötanud CUTformi personalijuht Piret Merimaa nentis, et nad on küll teinud lobitööd, aga järelikult ei ole nende hääl kõlanud nii valjult kui IT-sektoril. Merimaa sõnul mõistab ta infotehnoloogiavaldkonna probleeme hästi, ent ei leia, et nende probleem on nii suur, kui nad räägivad. Pealegi, kui ITs saab kaugtööd teha, siis masinatööstuses peab töötaja olema koha peal masina taga. „See, et tahetakse arendada üksnes e-riiki, on minu meelest munade ühte korvi asetamine. Kindlasti peaks lisaks IT-sektorile olema veel mõni muu sektor, mida riik toetab,“ rääkis Merimaa.

Masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu tõdes, et masina- ja metallitööstus, mille toodangust 90% läheb eksportimisse ja mis annab praegu tööd 35 000 inimesele, ootab riigi poolt sisulist koostööd.

IT välisspetsialistide toetuse tagamaa mõistmiseks tuleb vaadata tervikpilti, ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ivo Suursoo.

Sellise tervikpildi koostajaks Eestis on tema sõnul Sihtasutus Kutsekoda, kes avaldab OSKA raportit. Neist on tema sõnul selgelt näha, et kõige suurem on IKT spetsialistide puudujääk. "Ja see puudujääk ei ole vaid IKT ettevõtetes, vaid kokku kõigis majandusharudes," märkis ta ja lisas, et see meede ei ole vaid IKT ettevõtete jaoks, vaid kõigi majandusharude ettevõtete jaoks, kes proovivad IKT-spetsialiste värvata. "Selle eesmärk on lisaks puuduva tööjõu „maale toomisele“ ärgitada teisi sektoreid oma tootmist moderniseerima IKT-spetsialistide abil," täpsustas Suursoo.

Loe pikemalt Äripäevast "IT-sektori poputamine ajas töösturid närvi".