SMITi uue juhi ajal on paljud ametist lahkunud

SMITi endiste töötajate sõnul läheneti asutuses varem tööülesannetele ja probleemidele agiilselt, kuid Paevere direktoriks saamisega mullu augustis on lisandunud ohtralt protsesse, koosolekuid ja uusi juhte, kellega peab kõik kooskõlastama.

"Paevere on väike diktaator, ta käitub ja juhib asutust vastavalt; ta tunneb vaid maatriksmudelit, aga SMIT ei ole koht, kus sellist lähenemist kasutada," kommenteeris üks SMITi tänaseks ekstöötaja Paevere juhtimisstiili portaalile geenius.ee.

"Praegune suund on liikumas bürokraatia ja hullu protsessi suunas, lisatakse juhte, kes täidavad ühe väikse Napoleoni käsku," selgitas teine ametist lahkunu SMITi nüüdset töökultuuri ja meeleolu.

Kui eelmine direktor Merle Küngas sai 2013. aasta veebruaris ametisse, lahkus järgneva 10,5 kuu jooksul SMITist kokku 29 töötajat, nüüdse direktori ajal on samal perioodil lahkunud 57 töötajat.

Uudise allikas, portaal geenius.ee Paevere vastulauseid ekstöötajate kommentaaridele ei avaldanud, üldises vormis selgitas olukorda vaid siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik.

Mullu augustis siseminister Andres Anvelti poolt SMITi juhiks nimetatud Ragner Paevere töötas varem asutuse platvormiteenuste osakonna juhina ning kuulus ka juhtkonda.

Paeverel on ettevõtluskõrgkoolis Mainor omandatud ettevõtluse ja ärijuhtimise alane kõrgharidus. IT-valdkonnas on tal kogemust üle 15 aasta, millest enam kui kümme on ta töötanud juhtivatel ametikohtadel. Enne SMITiga liitumist 2016. aasta kevadel töötas ta pikalt Telias.

Mullusuvises pressiteates nimetas Paevere enda kui uue juhi esmaülesandeks juba alustatu lõpule viimist. "Pikemas perspektiivis saab võtmesõnaks olema innovaatiline mõtteviis. Kuidas olla parem partner haldusala asutustele ja tagada seeläbi kindel riik," kommenteeris Paevere oma uut rolli.

SMIT pakub siseturvalisusega seotud infosüsteemide haldust ja arendust häirekeskusele, päästeametile, politsei- ja piirivalveametile, sisekaitseakadeemiale ja siseministeeriumile. SMIT pakub oma klientidele ka raadio- ja kõnesidet. Inimesed puutuvad SMITi infosüsteemidega märkamatult kokku näiteks siis, kui politseinik tänaval kiirust mõõdab, kui on vaja helistada hädaabinumbril 112, piiri ületades või isikut tõendavaid dokumente tellides.