E-riigihangete hulk mullu kasvas

„Hea meel on tõdeda, et Eesti on Euroopa Liidus esirinnas e-riigihangete läbiviimises,“ ütles rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi.

Möödunud aastal korraldati kokku 10 375 riigihanget ja esialgsel hinnangul kujuneb nende kogumaksumuseks pisut üle kahe miljardi euro, selgub rahandusministeeriumi koostatud riigihangete statistika kokkuvõttest.

Eelmisel aastal alustatud hangete tulemusena on veebruari alguse seisuga kokku sõlmitud 12 200 hanke- ja raamlepingut. Lepingu sõlminud pakkujatest 87% olid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted ja 13% suurettevõtted. 

Kõik hanketeated avaldatakse riigihangete registris juba alates aastast 2001 ning e-menetlusi saab registris läbi viia alates 2011. aastast.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhtaja Kristel Mesilase sõnul tagab hangete korraldamine keskse registri kaudu, et teave riigihangetest jõuab paremini ettevõtjateni. „Jätkame registri arendustega koostöös rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Nortal ASiga ka sel aastal, et sügisel minna üle uuendatud ning ajaga kaasas käivale registrile, võimaldades paindlikku tegevuste järjestust ja hanke osade eri aegadel menetlemist,“ lisas Mesilane. 

Riigihangetest korraldati 40% teenuste tellimiseks sarnaselt aasta varasemale, veidi üle 30% asjade ostmiseks ja veidi alla 30% ehitustöödeks. Viimaste osakaal suurenes võrreldes eelneva aastaga. 

Sarnaselt aasta varasemaga viidi hangetest 58% lihthankena, 29% avatud menetlusena ning väljakuulutamiseta ja lihtsustatud korras 5%. 

Majandusliku soodsuse kasutamise hindamiskriteerium jäi samale 16% tasemele võrreldes aasta varasemaga. Enam kasutatakse seda tingimust suuremahulistes hangetes. Üle rahvusvahelise piirmäära hangetes oli osakaal 27% kõigist hankemenetlustest ja alla rahvusvahelise piirmäära 14%. Samal ajal vähenes keskkonnahoidlikke tingimustega hangete osakaal 6%-lt aastaga 4%-le.  

Põhjalikum hangete kokkuvõte valmib käesoleva aasta suvel ja avalikustatakse riigihangete infoportaalis.