Mobiiliseadmetes annab tavaliste veebisaitide ja sotsiaalmeedia kasutamise kõrval üha enam tooni videostriimi jälgimine ning hiljutiste suursündmuste – taliolümpiamängude ja Eesti Laulu – ajal on nutiseadmetes videote vaatamine kasvanud kuni 15 protsenti.
“Juba täna on Youtube nutiseadmetes enimkasutatavate keskkondade edetabelis kolmandal kohal ja videosisu tarbimine pidevalt kasvav,” ütles Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann. “Selle pideva kasvu valguses nägime aga veebruaris mitmeid ühekordseid hüppeid, mis on seotud Pyoengchangi taliolümpiamängude ja Eesti Laulu poolfinaalidega.”
Ploomanni sõnul oli suurim videostriimi ühekordne mahukasv – 15 protsenti – olümpiamängude avatseremoonia ajal 9. veebruaril.
“Kindlasti oli oma osa siin ka Eesti ja Lõuna-Korea ajavahel – kuna avatseremoonia toimus Eestis tööpäeva pärastlõunal, otsustasid paljud kasutajad mobiiliseadme kasuks,” lausus Ploomann. “Samuti nägime tuntavat videostriimi kasutamise kasvu Kristjan Ilvese esimese, lõpuks 16. koha toonud, võistluse ajal, mil eelmise kuu sama päevaga võrreldes kasvas videopildi vaatamine mobiilist ligi kümnendiku.”
Mailiis Ploomanni sõnul ei mängi ajavahe Lõuna-Koreaga siiski ainukest rolli, kuna videostriimi jälgimine kasvas märkimisväärselt ka mõlema Eesti Laulu poolfinaali ajal. “Kahel järjestikusel laupäeva õhtul, mis on traditsiooniliselt üks magusamaid telerivaatamise aegasid, kasvas Eesti Laulu ajal Eesti Rahvusringhäälingu vaadatavus mobiiliseadmetest kaks korda,” osutas ta.
Elisa telekomi valdkonna juhi sõnul kinnitab see kogu maailmas üha enam juurduvat trendi, et inimesed on üha enam harjunud vaatama teleprogramme endale sobival ajal ja kohas, mitte tingimata elutoas koduse teleri vahendusel.
“Üheltpoolt vaadatakse päevas enam kui kümne miljardi nii Snapchati kui Facebooki videosid, teisalt liiguvad kogu telesisu ja filmid nutiseadmetesse, alates Netflixist ja Amazon Prime’ist kuni nn tavaliste teleprogrammideni,” lisas Ploomann.
Seotud lood
Elisa Eesti arendab uusi äriklienditeenused lean startup meetodil ja asub koostööd tegema erinevate idufirmadega.
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.