Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aaviksoo: Helmese võiks riigistada ja muuta sama kuulsaks nagu Google
IT-ettevõtja Jaan Pillesaare ettepanek erastada ülikoolid on sama kui mõte riigistada Helmes ja muuta ta seeläbi Google’iga võrreldavaks, ironiseerib TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.
Pillesaare ettepanek erastada ülikoolid on järjekordne „uus suur mõte“. Ettepanek pole esmakordne ja nagu varemgi, on selle ettepanekuga esinenud inimesed, kellel ei ole vastavas valdkonnas ei teadmisi ega kogemusi.
Olen Postimehes hiljuti selgitanud, miks Eestis ei saa sündida Harvardi või MIT-laadset ülikooli – seda ei sega mitte omandivorm, vaid objektiivsed asjaolud. Ka Eesti rahvuslikud huvid, kui soovime, et eestikeelne kõrgharidus säiliks. Seega vastuseks Pillesaarele – tema ettepanek on sama hea kui mõte riigistada Helmes ja muuta ta seeläbi „niisama tunnustatud ja kuulsaks“ nagu Google.
Teine „uus suur mõte“ võtta kõrghariduse riikliku rahastusmehhanismina kasutusele nn haridusvautšerid, on mitmes riigis, lähimaist maadest Leedus, eksperimendi korras kasutusel olnud, ent tekkinud tasakaalustamatuste ja kvaliteedi languse tõttu kõrvale heidetud.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
19. oktoobril toimunud IKT Aastakonverensil tuli Jaan Pillesaar välja ettepanekuga, kuidas muuta Eesti riiki tehnolooogia abil kordades efektiivsemaks.
Eesti suuruselt teise tarkvarafirma Helmese käive kasvas 2016. aastal 12,4 protsenti 22,2 miljonini. Ettevõte teenis 2,9 miljonit eurot puhaskasumit.
Laupäeval Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 25. aastapäeva galal peetud kõnes tegi Teenusmajanduse Koda juhtiv IT-ettevõtja Jaan Pillesaar ettepaneku, et Eesti kõrghariduse arendamiseks võiks suured riigiülikoolid erastada.
Tarkvaraarendusfirmas Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul pole palgalõhe – see, et sama töö eest saavad naised Eesti IT-sektoris vähem palka kui mehed – nii kriitiline, vaid tõsisem probleem on Eesti kõrged tööjõumaksud.
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele