Mida pidada silmas oma esimest ettevõtet luues?

Värskel ettevõtjal on võimalus saada nõu ja abi erinevatelt tugiorganisatsioonidelt, kogenud nõustajatelt ja kogukonnalt. Vahel pakutakse nõuannete kõrvale ka suupisteid või tuuakse kuulajate ette tõelisi staare. Enamjaolt tehakse seda tasuta. Kõlab nagu unistus, eks?

Statistika väidab, et Eestis on enim iduettevõtteid elaniku kohta Euroopas. Ometi ei otsusta suurem osa inimesi ettevõtet luua. Miks see nii on? Ja mida võiks silmas pidada ettevõtet luues? Mõned tähelepanekud, kuidas ettevõtte edaspidine edu kindlustada.

Ideed on harva unikaalsed

Üks levinumaid põhjendusi, miks ettevõtet mitte luua, kõlab umbes selliselt: “ma olen ettevõtte loomise peale mõelnud, aga mul ei ole praegu head ideed.” Vahel kipume me unustama, et inimestena on meil üksteisega palju ühist ning sellest tulenevalt seisame me silmitsi sarnaste väljakutsetega. See tähendab, et kõigil, kes jagavad mõnda ühendavat nimetajat (näiteks kultuur, elukoht, elukutse, hobi), tekivad sarnased ideed, mille ümber äri ehitada. 

Humoorikalt võiks küsida, et kui kesklinnas on juba üks kohvik, siis kas on mõtet teine juurde teha? Kui maailm nii toimiks, siis oleksid meie ümber ainult monopolid. Konkurents on edasiviiv jõud, sest alati on võimalik teha midagi teistmoodi, paremini, soodsamalt või kiiremini. Just teistmoodi tegemine ja oma kliendi parem teenindamine on see, mis annab ideele väärtuse ja teeb selle unikaalseks.

Teine äärmus on see, et alustav ettevõtja peab oma ideed nii unikaalseks, et ei soovi seda kellegagi jagada. Peljatakse, et keegi varastab idee ära ja saab ise rikkaks. Selle mõttekäigu peamine mure seisneb selles, et harva on inimesed kirglikud samade asjade suhtes. Ühtlasi on idee enda väärtus reeglina null. Maksab elluviimise meisterlikkus ja meeskond, kes suudab seda ideed ellu viia. Mõtteharjutusena võiks endalt küsida, kas me suudaksime oma sõpradega ehitada uue Facebooki ja muuta selle sama edukaks, kui seda lahendust täna ei eksisteeriks?

Küsi endalt, miks sa seda teed?

Esimese küsimusena tuleks alustaval ettevõtjal lahendada enda motivatsioon. See on oluline, sest maailmas pole juhti ega ettevõtjat, kes endale seda küsimust ei esitaks. Rasketel hetkedel lausa mitu korda päevas. Kui tead enda jaoks vastust, on lihtsam ületada tekkinud väljakutseid.

Võib-olla soovid sa paindlikku graafikut, rohkem reisida, paremini teenida või töötada kodust? Endale sobiva elustiili loomine on sage põhjus ettevõtlusega alustamiseks. Vahel juhtub aga nii, et töökohta, mida soovid, pole veel olemas. Siis tuleb see endale ise luua. Terasem lugeja on juba aru saanud, et ettevõtlus tähendabki võimalust elada elu enda reeglite järgi.

Millist probleemi sa lahendama asud?

Iga eduka äri aluseks on väärtuse pakkumine. Kõik, mida me pakume teenuste või toodete näol, peab olema kellegi jaoks väärtuslik. Siis ollakse selle eest nõus maksma. Väärtus tähendab omakorda seda, et me lahendame ära kellegi probleemi või teeme ta elu tajutavalt lihtsamaks.

Kui on teada, milliseid probleeme soovime lahendada ja kelle jaoks, siis tuleks leida ka vastus küsimusele “kuidas?” Kas me suudame oma kliendi probleemi lahendada teistmoodi, paremini või soodsamalt kui konkurendid? 

Võiks ju arvata, et kui “plaan on koos” ja kõik küsimused vastuse saanud, siis on raske töö tehtud. Mitte päris. Tegelikult on iga meie oletus täpselt seda - oletus. Ja selleks, et saada aru, kas valisime õige sihtgrupi, õige probleemi ja õige lahenduse, tuleb meil potentsiaalse kliendiga suhelda. Iga saadud infokild võimaldab meil oma pakkumist paremaks muuta.

Õpi tundma oma ärivaldkonda

Väga vähe on neid inimesi, kes ongi “sündinud äri tegema.” Oluliselt rohkem on ettevõtjaid ja juhte, kes on töötanud erinevates ametites ning kogunud läbi selle teadmisi oma valdkonnast. Sisuliselt on nad lasknud kellelgi teisel ja kellegi teise raha eest end välja koolitada.

Sellisel viisil õppida on oluliselt soodsam kui oma raha eest riske võtta ja eksimuste eest maksta. Loomulikult võib oma valdkonda mitmel viisil tundma õppida. Läbi töö, läbi hariduse, läbi hobitegevuse. Siin ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Parem ettevalmistus suurendab edu saavutamise tõenäosust. Samas on inimesi, kes vajavad “tagumikutunnetust” ja tahavad kohe käed külge panna. Oluline on, et õppimine oleks pidev, sest ettevõtja õpib terve elu.

Üksi on raske ja liiga palju pole ka hea

Kui soovitakse ehitada midagi, mis on suurem iseendast, pole seda üldjuhul võimalik teha üksi. Selleks on vaja meeskonda. Meeskond ongi kõige suurem äride õnnestumise ja ebaõnnestumise põhjus. Kas me oskame teistega koostööd teha? Kas me oleme valinud enda kõrvale õiged inimesed?

Ka meeskonna suurus on oluline faktor. Meeskond algab kahest inimesest. Alustava ettevõtte puhul on viis inimest aga see piir, kust alates läheb olukord pisut keeruliseks. Olukorras, kus tuleb saavutada lühikese aja jooksul palju kokkuleppeid, on lihtsalt keeruline saavutada konsensust enam kui viie inimese vahel. Või proovida kõikide kalendreid klapitada. Suuremad meeskonnad ei ole alguses ilmtingimata halvad, aga lihtsalt edunäiteid on sellistel puhkudel vähem kui väiksemate tiimide puhul.

Jagage meeskonnas rollid ja vastutus

Alustava ettevõtte puhul on tavapärane, et alguses teevad kõik kõike. Samas ei ole see väga efektiivne ning mõne aja pärast tekib vajadus rollid selgemalt ära jagada. Siin on hea soovitus, et iga meeskonnaliige võiks vastutada ühe suure valdkonna eest (nt. arendus, turundus, müük jne). See tekitab rohkem läbipaistvust ja selguse, kas valdkond on juhitud või mitte. Samuti muutub töö planeerimine ja tulemuste mõõtmine ettevõtte asutajate jaoks lihtsamaks.

Lisaks rollide jagamisele on oluline aru saada, kas ja kui motiveeritud on meeskonnaliikmed. Kui palju nad on nõus ettevõtte nimel oma aega panustama? Seda on eriti oluline mõista just siis kui ettevõtet alustatakse põhitöö kõrvalt. Kui üks liige panustab tund aega nädalas ja teine kümme tundi, on konfliktid kerged tekkima.

Sama kehtib inimeste iseloomude ja tööstiilide kohta. Erinevus rikastab ja annab väärtust igale kollektiivile. Aga on oluline, et tööstiil ja eesmärgid oleks ühtlustatud. Konfliktid on kerged tekkima kui tegeldakse mikromanageerimise, meeldivuse aluse tööde noppimise ja järjepideva ideestumisega ilma varasemaid tegevusi lõpule viimata. 

Vead on head

Alustav ettevõtja peab olema nõus tegema vigu. See on õppimise alus. Võimatu on alguses kõike teada ja õigesti teha. Seetõttu on mitmetes organisatsioonides olemas ka tagasisidevormid klientidele. Sealt saadakse infot selle kohta, mida võiks teha paremini. Järelikult on “asjades mitte kindel olemine” ja riskimine ettevõtluse tavapärased osad. Nendega kaasneb võimalus vigadest õppida.

Õnneks on ka Eestis hakatud aru saama, et “läbikukkunud ettevõtja” on väärtuslikum kui “kogemusteta juht.” Sarnaselt kõigi eraellu puutuvate suhetega ei pea ka ärisuhted olema igikestvad. Inimesed proovivad, eksivad ja lähevad eluga edasi. Et siis mõne aja pärast uuesti midagi muud proovida.

Ära pusi üksi, otsi abi

Alustavatele ettevõtetele pakutakse rohkelt tuge. Kõikidel haridustasemetel saab osa võtta tasuta ettevõtlusõppe programmidest, inkubaatorid ja kiirendid võtavad jooksvalt sisse uusi meeskondi ja pakuvad neile nõustamist. Toimub tasuta inspiratsiooniüritusi, arendusnädalavahetusi (hackathon), töötubasid, võrkumissündmusi, mentorsündmusi ja seminare.

Ja mis kõige olulisem, otsi võimalust saada osaks kogukonnast. On ilus ütlus, et “sa oled viie inimese keskmine, kellega sa kõige rohkem koos aega veedad.” See tähendab, et kui su ümber on ettevõtlikud ja tublid inimesed, siis on lihtsam ka oma asja ajada. Ühtlasi mõistab just see seltskond kõige paremini sinu võite, kaotusi ja läbielamisi. Suhtle nende uute sõpradega ja anna neile võimalus end aidata. Võimalusel aita ka ise teisi.

Kõige eelneva juures ära unusta talupojamõistust. Mitte kõigi inimeste nõuannetel pole samasugune kaal. Näiteks kui finantsnõu pakub keegi, kes ei suuda kuu lõpus ilma krediitkaardita läbi ajada, siis tuleks ehk kaaluda öeldu väärtust.

Naudi end ja oma ettevõtmist

Selle punkti alla pole ehk väga pikka kirjeldust vaja lisada, aga võib tõdeda, et oleme jõudnud ringiga tagasi algusesse. Küsi endalt, “miks ma seda teen?” Ettevõtja kirjutab ise enda jaoks reeglid. Siin soovikski alustavatele ettevõtjatele südamele panna, et nad ei unustaks seda, mis neil silmad särama paneb ja naudiksid jätkuvalt seda väljakutset, mille nad enda jaoks ehitasid. Maailm on “katki” ning meie kõigi ühine vastutus on seda parandada ja paremaks muuta. Käi ringi avatud silmadega ja otsi asju “mis ei toimi nii nagu vaja” ja vali välja enda järgmine väljakutse.

Mühlbergi poolt jagatud nõuanded on osa “Samsung Digi Passi” noorteprogrammist, mis on neljakuuline uuenduslik ja võimalusterohke koolitusprogramm kutsekooliõpilastele vanuses 14–19. Koolitus aitab osalejatel omandada digivaldkonna ettevõtluses olulisi oskuseid, mis aitavad noori tuleviku karjäärivalikutes. Programmi ajal saavad noored osa mitmekülgsest koolitusprogrammist ja teevad koostööd mentoritega noorte poolt välja pakutud ideelahenduste arendamiseks. Koolitusprogrammi finaal, kus noored oma ideelahendusi esitlevad, toimub veebruari keskpaigas.