Nii väike- kui ka suuremate ettevõtete kulud seadmete, tarkvara ja IT-spetsialistide tööle on ajas kasvanud. Targa planeerimise korral on võimalik kuludelt siiski koguni veerandi võrra kokku hoida. Kolm soovitust selleks annab Telia IT-teenuste juht Kristjan Aljas.
1. Tee või telli ettevõtte IT-analüüs
Suures plaanis jaotuvad ettevõtete IT-kulud kaheks. Esiteks kulud, mis seotud olemasoleva lahenduse töös hoidmisega ning teiseks kulud, mis on suunatud arendustesse. Kuna nii pakutavad tehnoloogilised võimalused kui ka ettevõtete IT-vajadused muutuvad ajas väga kiiresti, tasub regulaarselt teha kulude ja vajaduste põhjalik analüüs.
Kui ettevõte sellega ise hätta jääb, siis tasub kaasata IT-konsultante, kes teevad töö ära ning annavad soovitusi parimaks lahenduseks. Isegi tasuline analüüs kaalub enamikel juhtudel üle teadmatusest tehtud ebavajalikud kulutused. Telia näiteks pakub äridele kuni kahetunnist tasuta IT-juhtimise alast konsultatsiooni, mille jooksul ei jõua küll kogu IT-ga süvitsi tegeleda, kuid suuniseid, millele tähelepanu pöörata, jõuab anda küll.
2. Loobu kasutuseta seisvast lahendusest
Oma töös puutun pidevalt kokku ettevõtetega, kes on soetanud terve IT-lahenduse, mis on igaks juhuks planeeritud suure varuga. Võib küll ju mõelda, et rohkem on igal juhul parem kui vähem, ent iga soetatud seadme all on kinni raha, mis ei teeni tulu ja samas vajab seade igapäevast hooldust. Lisaks kaotavad kasutuseta seisvad seadmed ajas ka turuväärtust. See ei ole ka enam kindlasti parim viis tagada ressurss ootamatuste tarbeks ja katta ressursivajadusi arendusprojektide tarbeks.
3. Ostmise asemel kaalu rentimist
Kui IT-analüüsi käigus selgub, et mingi konkreetse valdkonna seadmed ja rakendused on alakasutuses, tasub mõelda, kas kogu soetatud vara on üldse vaja. Või on hoopis soodsam midagi maha müüa ja vajadusel lühiajaliselt rentida?
Sama kehtib ka tööjõu kohta: kui IT-spetsialistile jagub kuus tööd vaid paariks päevaks, siis pole ilmselt mõistlik teda kuupalgaga tööl hoida ning tema asemel võib kasutada näiteks IT-haldusteenust. Ent tõsi on ka see, et enda IT-juht on ettevõtte vajadustega paremini kursis kui mistahes teenusepakkuja töötaja. Seetõttu tuleb parim lahendus välja analüüsist ja on iga ettevõtte puhul erinev.
Ajastu märk on siiski see, et üha enam tekib juurde neid ettevõtteid, kes ise ei oma enam ühtegi IT-seadet ning ei palka ka ühtegi IT-spetsialisti, vaid hangivad kõik terviklahendusena teenusepakkujatelt. Lisaks kulude paremale planeerimisele on üks olulisemaid argumente sellise toimimismudeli kasuks veel võimalus keskenduda seeläbi oma põhitegevusele.
Autor: Kristjan Aljas
Seotud lood
Äripäeva teemaveeb ITuudised.ee on juba neljandat aastat järjest korraldamas pilvevaldkonnale pühendatud konverentsi Pilvekonverents 2018, mis sel aastal vaatleb laiemalt erinevaid võimalusi ja räägib rohkem pilvelahenduste kasutamise kogemustest. 15. märtsil koostöös digiteenuste agentuuriga ADM Interactive toimuv konverents toob kuulajate ette mitmeid välisesinejaid, kelle seast esimesena astub kuulajate ette Amazon Web Services lahenduste arhitekt Monica Lora.
Telia Eesti kasvatas nii eelmise aasta neljandas kvartalis kui 2017. aasta kokkuvõttes oma müügitulu ja kasumlikkust.
Eelmisel aastal alustas Telia mahuka projektiga, mille eesmärk on uuendada interneti püsivõrku üle kogu Eesti. 2017. aastal jõudiski kiire ja kaasaegne internetiühendus kümnete tuhandete klientideni.
Telia Eesti AS ja pilveteenuseid pakkuv Termnet Eesti OÜ allkirjastasid lepingu, millega Telia omandas ettevõtte pilveteenuste äri.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.