Alates novembrist jõustuvad ühistranspordiseaduse muudatused, mis võimaldavad osutada platvormipõhist taksovedu, ehk annavad õiguslikud raamid sellistele teenustele nagu täna pakuvad näiteks Uber ja Taxify.
„Muudatuste tulemusel tekib Eestis paindlik ja erinevaid huve arvestav tasakaalustatud taksoregulatsioon, mis samas ei tee kompromisse sõitja õiguste suhtes,“ selgitas MKM-i veondus- ja liiklustalituse juhataja Hindrek Allvee.
Seadus sätestab eraldi taksoveoliigina infoühiskonna teenuse vahendusel osutatava sõitjateveo, mille puhul nii tellimine kui hinna arvestamine peab toimuma läbi IT-platvormi.
Taksoteenuse osutamine muudetakse paindlikuks ja teenust võib osutada ka infoühiskonna teenuse vahendusel nn platvormi kaudu. Kui takso tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse kaudu, siis sellise veo tegemisel ei ole taksomeeter kohustuslik. Samuti ei kehti kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hinnapiirid, kuna tarbija näeb sõidu maksumust juba taksot tellides.
Muudel juhtudel peab kasutama taksomeetrit, kui näiteks sõitjad võetakse peale tänavalt ja taksopeatusest või kui takso tellimine toimub kõnekeskuse kaudu.
Lisaks jõustuvad muudatused, mille tulemusel kaotatakse taksojuhi ametikoolitus kohustus. Samuti annab seadus võimaluse osutada taksoveoteenuseid kogu Eesti territooriumil, arvestades iga omavalitsuse territooriumil kehtestatud nõudeid.
Seotud lood
Eesti päritolu juhtiv Euroopa transpordiplatvorm Taxify jätkas laienemist Austraalias, käivitades teenuse Melbourne’is.
Eesti idufirma lõi uudse mobiilirakenduse, mis viib kokku tööjõuturul juba hõivatud olevad spetsialistid ettevõtetega, kes pakuvad neile paremaid tingimusi. Rakenduse MeetFrank kasutamisel toimub kõik toimub täiesti anonüümselt ja pakkumiste palgainfo on avalik.
Aastal 2017 sai Taxify üheks suurimaks Euroopa taustaga sõidujagamise platvormiks.
Mõni nädal tagasi oli Taxify kimpus Londoni transpordiametiga tegevusloa tõttu. 22. septembril teatas amet, et ka Eesti idu suurim konkurent Uber võib suu uuest litsentsist puhtaks pühkida.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.