Maailma üks juhtivaiid digiturvalisuse teenuste pakkuja ning Eesti ID-kaartide tootja Gemalto teeb kõik, et pakkuda kõikvõimalikku tuge Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) juhitavale töörühmale et lahendada 5. septembril 2017 avalikustatud Eesti ID-kaardi võimalik turvarisk, teatas Gemalto gruppi kuuluv Trüb Baltic AS.
Kaarditootja Gemalto kaasati koheselt töörühma ning ettevõtte analüüsib juhtumit koostöös kolmanda osapoole, kõnealuse turvakomponendi tootjaga. Gemalto jaoks on prioriteediks ID-kaardi turvariski lahendamine ning ID-kaartide õigeaegse ja professionaalse tootmise tagamine.
Vaatamata eelnevale jätkab Gemalto Tallinna halduskohtus Politsei- ja Piirivalveameti poolt langetatud otsuse vaidlustamist hankes, mis hõlmab Eesti ID-kaardi toomise, personaliseerimise ja sertifitseerimise teenust aastateks 2019 – 2023. Peale Politsei- ja Piirivalveameti 26. aprilli 2017 otsuse põhjalikku analüüsi otsustas Gemalto 29. mail 2017 kasutada oma seaduslikku õigust hanketulemuse vaidlustamiseks.
Gemalto on digiturvalisuse ettevõte, mis pakub identifitseerimislahendusi peamiselt valitsustele ja pankadele. Gemalto 2016. aasta käive oli 3,1 miljardit eurot. Ettevõttel on kliente enam kui 180 riigis, 15 000 töötajat ning 30 teadus- ja arenduskeskust üle maailma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ning Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) töötavad välja lahendust, mille abil uuendada 750 000 ID-kaarti, mille kiibil on turvarisk.
ID-kaardi sertifikaadid loonud SK ID Solutions kasvatas käivet, ärikasum langes aga enam kui 140 000 euro võrra.
Miljonid digiallkirjastatud dokumendid tuleb üle tembeldada, mis võib minna ettevõtjatele maksma tuhandeid eurosid.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) soovitab kõigil turvariskiga ID-kaardi omanikel hakata kaarti kauguuendama. Uuendamise tarkvara on testperioodi läbinud ning enamik e-teenuseid juba toetab uuendatud ID-kaarti.
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.