Miljonid digiallkirjastatud dokumendid tuleb üle tembeldada, mis võib minna ettevõtjatele maksma tuhandeid eurosid.
Ärileht kirjutas, et vanade digiallkirjastatud dokumentide kaitsmiseks võltsimise eest tuleb neile peale lüüa uus tempel. Eraisikutele ja avaliku sektori asutustele on dokumentide ületembeldamine tasuta, ettevõtted peavad aga välja käima mõnel juhul tuhandeid eurosid.
Kui uut templit peale ei löö, võidakse lepinguid võltsida. „Näiteks võib keegi üürilepingust mõned nullid ära kustutada või abieluvara lepingus muuta vara summa, mis läheb teisele poolele lahutuse korral. Samas allkiri dokumendil jääb kehtima,” tõi riigi infosüsteemi ameti eID valdkonna juht Margus Arm näite.
RIA hakkas esimesi digiallkirju andma 2002. aastal ja praeguseks on antud ligi 400 miljonit digiallkirja.
Seotud lood
Maailma üks juhtivaiid digiturvalisuse teenuste pakkuja ning Eesti ID-kaartide tootja Gemalto teeb kõik, et pakkuda kõikvõimalikku tuge Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) juhitavale töörühmale et lahendada 5. septembril 2017 avalikustatud Eesti ID-kaardi võimalik turvarisk, teatas Gemalto gruppi kuuluv Trüb Baltic AS.
30. augustil informeeris rahvusvaheline teadlaste grupp Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA), et nad avastasid turvariski, mis mõjutab Eestis alates 2014. aasta oktoobrist välja antud ID-kaarte.
Riigikohus ei rahuldanud EKRE nõudmist tühistada valimiskomisjoni otsus lasta e-valimistel toimuda.
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.