Telia on alustanud oma interneti püsivõrgu moderniseerimisega, mille käigus saavad tänased vaseühenduse kliendid kuni kümme korda kiirema koduinterneti teenuse ja ärikliendid võivad planeerima hakata 10Gbit/s kiiruse kasutusvõimalusi.
- Uut kiirust võimaldava seadmed ja 400 m pikkune vaskkaabel Telia uues kontoris. Foto: Aali Lilleorg
Läinud aasta lõpus teatas Telia, et asub sulgema sajandivahetuse paiku turule toodud ADSL tehnoloogiat, mille abil pakutakse koduinterneti teenust üle vasevõrgu. Tänaseks ei vasta kõnealune tehnoloogia enam paljude klientide vajadustele.
„Viimase paari aastaga oleme astunud suure sammu gigabiti ühiskonna suunas. Eelmisel suvel läbi viidud testides saavutasime oma mobiilivõrgus allalaadimise kiiruseks 1 Gbit/s, tänavu märtsis tõime aga turule optikavõrgul 1 Gbit/s Koduinterneti paketi. Samas pole me unustanud ka neid kliente, kellele me veel täna suuremaid kiirusi pakkuda ei suuda. Nüüd asumegi selliseid kliente järk-järgult üle viima uutele tehnoloogiatele, mis võimaldavad senisega võrreldes kuni kümme korda kiiremat koduinterneti teenust,“ märkis Telia Eesti tehnoloogiadirektor Kirke Saar.
Viimastel aastatel on osa Telia vaseühenduse kliente saanud võimaluse kasutusele võtta VDSL tehnoloogial põhinev koduinterneti ühendus, mille kiirused alla- ja üleslaadimisel ulatuvad vastavalt kuni 60 Mbit/s ja 10 Mbit/s.
Selle aasta sügisel jõuab vaseühenduse klientideni aga VDSL2 (35b) tehnoloogial põhinev internetiteenus, kus allalaadimise kiirus ulatub vähemalt 100 Mbit/s-ni. Selle võimaldamiseks vahetab Telia välja oma seniseid sõlmeseadmeid ja lühendab kliendiliine.
Telia Eesti võrgu- ja infrastruktuuri arenduse allüksuse juht Toivo Praakel märkis, et Telia on Euroopas üks esimesi internetiteenuse pakkujaid, kes sellise lahendusega klientide kasutuskogemust parandama asub.
„Meie praktika näitab, et 400 meetri pikkusel vaskliinil suudame allalaadimise kiiruse viia 250 Mbit/s. Eesseisva suve jooksul vormime need kogemused uuteks kliendipakettideks ning siis saavad paika ka uute pakettide kiirused. Kindlasti loome ka vaseklientidele võimaluse kasutada 100 Mbit/s kiirusega interneti püsiühendust,“ selgitas Praakel.
Telia vasevõrgu moderniseerimine toimub järk-järgult erinevate piirkondade kaupa ning kõik kliendid, keda uuendused puudutavad, saavad ka sellekohase personaalse teavituse. Kliendid, kellele uue lahenduse võimekus on loodud, saavad ise uue paketi kasutusele võtta mugavalt Telia Iseteeninduses või muu Telia kanali kaudu.
„Valdavalt saame moderniseerimise teha nii, et klient seda ei tunneta ja ise liini ehituse eest midagi maksma ei pea. Küll tuleb kliendil suuremate kiiruste kasutamiseks välja vahetada kodune kliendiseade ehk ruuter,“ lisas Praakel.
Lisaks vasetehnoloogia arendamisele demos Telia 9. mail ka uut eelkõige ärikliendile mõeldud optikavõrgu lahendust XGS-PON, kus alla- ja üleslaadimise kiirused ulatuvad 10Gbit/s-ni. Praakeli sõnul on alles juunis 2016 standardiks saanud lahendus täna selgelt tulevikku suunatud ja Telia plaanib selle turule tuua aastal 2018.
- Tarko Tikan tutvustamas kiiruste testimist Foto: Aali Lilleorg
Seotud lood
Eesti juubelisündmuste jaoks loodud EV100 äpp ühendab digitaalselt maailmas kõiki, kes Eestit oma südames kannavad.
Telia digitaalsete ärikeskkondade juht Martin Mürk rääkis IT-uudiste korraldatud konverentsil Mobile first!, et veebiliikluse trendides on toimunud tähtis muutus – järjest rohkem liigeldakse mobiilis kui desktop’is.
Näpunäiteid, millega ettevõtja pilveteenust kasutades igal juhul arvestama peab, jagas Telia Eesti ärikliendi valdkonna juht Tarmo Kärsna täna toimuval ITuudiste korraldatud Pilvekonverentsil „Olla pilves või mitte – selles on äririsk“.
Veebruari lõpus Barcelonas toimunud Mobile World Congressil teatasid Baltimaade ja Põhjala ministrid, et vaja oleks luua 5G tegevuskava, mis toetaks 5G arenguid Baltikumis ja Skandinaavias laiemalt. Telia Company on varem teatanud oma plaanist avada Tallinnas ja Stockholmis 2018. aastal Euroopa esimene 5G võrk.
Kujuta ette, et sinu ettevõte on nagu maja, mis peab vastu vihmale, tormile ja ajahambale. Selle tugevus sõltub vundamendist, kandvatest seintest ja katusest. Kui mõni neist pole paigas, võib maja muutuda ebastabiilseks.