Microsoft avaldas Turvalise interneti päeval Digitaalse viisakuse indeksi

Rahvusvaheline uuring toimus 14 riigis 2016. aasta juunikuus ning selle käigus uuriti, kuidas inimesed end internetis tunnevad, milliseid ohte ning riske on internetis kogetud, kui palju on need inimesi häirinud ning kust on abi otsitud. Uuringu tulemusena pandi kokku Digitaalse viisakuse indeks, mis kajastab käitumismustreid internetis.

Uuringu tulemusena on põhilised internetis kogetud ohud seotud inimkontaktidega. Esiviisikusse mahtusid nii internetikiusamine, ahistamine kui soovimatud seksuaalsed sõnumid. Kaks kolmandikku vastajatest tõdesid, et nad on internetis probleemidega kokku puutunud ning 78% kinnitas, et kas nende või nende tuttavatega on internetis midagi ebameeldivat juhtunud. Samal ajal lausa 62% vastajatest tõdes, et kui nad puutuvad internetis kokku ohtudega, ei oska nad abi saamiseks kuhugi pöörduda. See on muret tekitav näitaja, eriti kuna uuringud on tõestanud, et internetis olevatel ohtudel on reaalsed tagajärjed ka pärismaailmas. See tuli välja ka Microsofti poolt läbi viidud uuringust, kus 66% osalejatest tõdesid, et nende poolt kogetud internetiohud mõjutasid nende päriselu. Lausa 30% neist tunnistasid, et nad muutusid ka juhtmevabas maailmas inimeste suhtes vähem usaldavamaks, 18% teatasid, et kaotasid tänu internetile sõbra ning lausa 5% kinnitas, et on tänu internetis toimunule mõelnud suitsiidile.

Indeksi tulemused näitavad, et:

- 12% kasutajatest kohtavad mõnd ohtu internetis iga kord, kui lähevad veebi;

- 26% on kokku puutunud ohtudega viimase kuu jooksul;- 43% vastajatest tunnistas, et neil on olnud soovimatuid kontakte veebis;- 21% tunnistas, et nad on saanud soovimatuid seksuaalseid sõnumeid;- 17% vastanutest on ahistatud veebis;- 12% on kokku puutunud olukorraga, kus sotsiaalmeediat on kasutatud pettuse või nende maine rikkumise eesmärgil.

Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane leiab, et Turvalise interneti päev on hea hetk tulemustele tähelepanu tõmmata ning koos saab nendega edasi nüüd liikuda. „Hea meel on tõdeda, et Digitaalse viisakuse indeksit koostades tuli välja, et 50% inimestest muretseb oma turvalisuse üle internetis. Kahjuks on neil selleks ka põhjus, nagu me uuringust lugeda võime, aga see, et nad muretsevad annab meile aluse edasi liikumiseks. Meil on selge ühiskondlik nõudmine internetiturvalisuse tõusuks ning indeks näitab meile nüüd täpsed murekohad ning me teame, kuidas koos edasi liikuda,“ sõnas Laane.

Digitaalse viisakuse indeks annab teada, millised on internetiohtude ja käitumise tendentsid maailmas. Kui otsida uuringu valguses vastavaid värskeid näitajaid Eesti kohta, siis leiab näiteks Lastekaitse Liidu poolt novembris avalikustatud Targalt internetis küsitluse tulemused. Küsitlus viidi läbi 4.-12. klassi õpilaste seas, et välja selgitada, milliste internetiohtudega on Eesti lapsed kokku puutunud. Uuringu põhjal tunnistas 26% lastest, et on viimase aasta jooksul saanud või näinud seksuaalse sisuga sõnumeid, 27% on kogenud küberkiusamist ning 16.9% on ise kiusanud kedagi internetis. 55% Eesti lastest pöörduks oma vanema poole, kui kogevad ohtusid internetis, veel pöördutaks sõbra poole, lisaks nimetati ka veebikonstaablit ja lasteabitelefoni.

Eesti õpilaste seas uuringu läbi viinud Targalt internetis projekti teavitustöö juht Kerli Valner tunnistab vajadust rohkemate uuringute järele e-ohutuse valdkonnas. „Nagu Microsofti uuringust välja tuleb, siis pea pooled interneti ohtudega kokku puutunud inimesed on vahetult peale seda muutnud oma suhtlusvõrgustike turva- ja privaatsusseadeid. Kasulik oleks õppida teiste kogemustest ning vaadata oma suhtlusvõrgustike privaatsusseaded üle juba enne, kui midagi ebasobivat juhtunud on. Käesoleva aasta Turvalise interneti päeva puhul kutsutaksegi interneti kasutajaid mõtlema oma postituste sisule ja ulatusele ning üle vaatama oma erinevate kontode privaatsusseadeid. Kui aga internetis midagi juhtub ja vajatakse nõu ning abi, siis Eestis saab näiteks nõu ja abi saamiseks pöörduda Veebikonstaablite poole, lapsed ja lapsevanemad saavad vajadusel abi lasteabitelefonilt 116111, kasulikku infot leiab ka Targalt internetis veebilehelt,“ sõnas Valner

Microsofti Digitaalse viisakuse indeks avaldati Turvalise interneti päeval üle maailma. 7. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist turvalise interneti päeva. Sellel aastal on turvalise interneti päeva sõnumiks Eestis „Postita targalt“. Tänases postitamise ja jagamise maailmas kerkivad esile teemad, millele nii noored kui ka täiskasvanud mõtlema peavad. Näiteks kas ja millist infot endast, oma sõpradest või enda pere kohta sotsiaalmeedias jagada ning millised on sellega seotud ohud ja tagajärjed. Eestis korraldatakse turvalise interneti päeva tähistamiseks üle 165 koolis, lasteaias ja noortekeskuses temaatilisi üritusi nii noortele kui ka täiskasvanutele.

Microsofti digitaalse viisakuse indeks on rahvusvaheline uuring, kus osalesid internetikasutajad (vanuses 13 kuni 74 aastat) 14 riigist üle maailma, kes vastasid küsimustele oma kokkupuudetest 17 erineva internetiohuga.

Nutiturvalisuse viis kuldreeglit (allikas: www.nutiturvalisus.ee)

1. Kasuta oma nutitelefonil ja tahvelarvutil ekraanilukku.

Nutiseadme turvaliseks kasutamiseks on vajalik parool, muster või õige sõrmejälg. Kõige turvalisem on ekraan lukustada sõrmejäljelugejaga, seejärel numbrilise PIN-koodiga ning alles viimasena mustriga. Mustri kasutamisel on oht, et valitud kujund jääb määrdunud ekraanil näha. PIN-koodi valides väldi kergesti ära arvatavaid kombinatsioone nagu 0000 või 2580. Muuda ära kindlasti ka oma SIM-kaardi algne PIN-kood, nii ei saa keegi seda kurjasti kasutada.

2. Mõtle, enne kui ligipääsuinfot või paroole jagad.

Arvesta, et nutiseadmele ligipääsu andmine tähendab ühtlasi ligipääsu sinu e-postile, sotsiaalmeediakontodele ja isiklikele sõnumitele.

Pere ühises kasutuses olevas nutiseadmes tasub turvalisuse huvides ja kui seade seda võimaldab, teha igaühele oma kasutajakonto. See aitab hoida üksteise tegevused lahus ja ei juhtu ka õnnetust, et keegi on kellegi teise failid kogemata kustutanud.

3. Paigalda rakendused ametlikust poest

Paigalda rakendus alati Play poest, App Store’ist või Windows Store’ist ning veendu, et tegemist on selle äpiga, mida otsisid ja soovid paigaldada.

Kontrolli enne rakenduse allalaadimist selle tausta. Otsi vajadusel internetist taustainfot ja loe teiste kasutajate arvustusi. Tutvu kindlasti ka privaatsusreeglitega ja vaata üle, millistele funktsioonidele konkreetne rakendus ligipääsu soovib.

4. Uuenda nutiseadme tarkvara

Kui nutiseade pakub sulle tarkvarauuendust, paigalda see kindlasti.

Tarkvara uuendades saad eemaldada võimalikke rakenduse algses versioonis olnud haavatavusi ja seeläbi ära hoida väga suure osa sinu nutiseadme vastu suunatud rünnakuid.

Enne tarkvara uuendamist on soovitatav teha nutiseadmes olevatest isiklikest andmetest ja kontaktidest varukoopiad. Tavaliselt tarkvarauuendus isiklikku infot ei kustuta, kuid võib ette tulla olukordi, kus tehnika veab alt.

5. Kasuta sisselogimiseks ja digiallkirja andmiseks mobiil-ID võimalusi.

Kõige turvalisem isikutuvastuse ja digiallkirjastamise võimalus on ID-kaart, aga juhul kui selle kasutamine pole võimalik, tee seda mobiil-IDga.

Mobiil-ID abil saad teha makseid, sõlmida tehinguid, anda digiallkirju ja siseneda e-keskkondadesse ning erinevatesse rakendustesse otse mobiilist, ilma ID-kaardi lugejata. Internetipangas tehingute sooritamiseks eelista alati mobiil-ID lahendust paroolikaardile, sest see on paroolikaardist märksa turvalisem.