E-residendid on loonud üle 1000 ettevõtte

President Kersti Kaljulaid rõhutas e-residentsuse teise sünnipäeva puhul programmi olulisust Eesti tutvustamisel. Tema sõnul on e-residentsus aidanud Eestit suuremaks teha ja äratanud välismaal palju huvi. „Nüüd tuleb nuputada, kuidas nii avalik kui ka erasektor sellega veel rohkem kaasa tuleks ja uusi teenuseid looks, mis e-residentide hulka veel tunduvalt suurendaks. Tehnoloogia ega geograafia siin piire ei sea,“ ütles riigipea.

E-residentsuse programmijuhi Kaspar Korjuse hinnangul jätavad e-residentide loodud ettevõtted Eestisse maksude ja tasudena üle 4,3 miljoni euro aastas. „Kui meie arvutused on õiged, siis toob iga euro, mille Eesti on investeerinud e-residentsuse arendamisse, meie riigile ja majandusele tagasi vähemalt 43 eurot tulu,“ ütles ta.

„Kui praegu on meil 1000 e-residentide loodud ettevõtet, siis tasub mõelda, mida võiksime võita, kui neid ettevõtteid oleks kümme või sada korda rohkem,“ sõnas Korjus, kelle kinnitusel on riigi sihipärase tegevusega võimalik e-residentide ja nende loodud ettevõtete arvu lähiaastail mitmekordistada.

E-residentsuse idee ühe autori, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka sõnul on oodata, et 2017. aastal tuleb e-residente hüppeliselt juurde. „Nüüd, kus pangakonto avamine ilma Eestisse kohale tulemata on peagi võimalik, saab kiiremini kasvatada e-residentide arvu ja teha Eestit suuremaks,“ ütles Kotka.

Et leida paremaid e-lahendusi ettevõtlikkuse toetamiseks kogu maailmas, teeb e-residentsuse meeskond alates tänavu suvest koostööd ÜRO, Maailmapanga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Google’i ja PayPaliga.

Korjuse sõnul on maailmas hulk riike, kus inimeste võimalus luua oma ettevõte on piiratud. „Tänu e-residentsusele saab selle riigi elanik luua kiiresti näiteks e-äri, mis müüb kohalikku kaupa tema kodukohariigis, ja sellest võidab nii Eesti kui ka e-residendi kodukant,“ ütles Korjus.

Tema sõnul hakkasid pärast Suurbritannia suvist Euroopast lahkumise otsuseni viinud referendumit e-residentsuse vastu senisest suuremat huvi tundma Suurbritannia kodanikud, kes soovivad jätkata äri Euroopa Liidus, kuid jääda elama oma senisesse elukohta.

E-residentide seas on ka maailma tuntuimaid poliitikuid, nagu Jaapani peaminister Shinzo Abe ja Saksamaa kantsler Angela Merkel, kellele Eesti riik on e-residentsuse andnud tunnustuse või hea tahte avaldusena.

E-residentsus lahendab välismaalaste jaoks mitmesuguseid probleeme, võimaldades neil asutada kiiresti ettevõtteid ja juhtida neid ükskõik millisest maailma paigast, teha kergemini makseid või siseneda oma teenustega Euroopa turule. E-residentsus ei anna kasutajale õigust Eestis elada ega paku lisavõimalusi saada Eesti kodanikuks.

Praegustel e-residentidel on võimalik:

asutada interneti teel Eestis ettevõte,osaleda ettevõtte juhtimises interneti teel,avada pangakonto ja teha e-pangas tehinguid,kasutada rahvusvahelisi makseteenuseid,esitada elektrooniliselt maksudeklaratsioone,digidokumente ja -lepinguid allkirjastades ettevõtet kaugjuhtida.

E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel pole fotot. See ei anna kodakondsust, maksuresidentsust ega elamisluba, samuti mitte Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.