Sertifitseerimiskeskus tutvustas 3. novembril uut nutilahendust Smart-ID, mille eesmärk on lihtsustada e-teenuste turvalist kasutamist ning viia Eestis tehtud innovatsioon Euroopasse ja seejärel teistesse riikidesse. Kuigi Smart-ID on alles arendusjärgus, on see juba tekitanud vastakaid arvamusi. Peljatakse, et Smart-ID trügib poolvägisi Mobiil-ID asemele.
- Telia Eesti juhatuse liige Holger Haljand
Sellistel kartustel pole alust. Kui me kardame lahendusi, mis pakuvad maailmale välja uusi ja innovaatilisi e-lahendusi, kardame me ka innovatsiooni ennast, mis lõppkokkuvõttes peatab meie arengu. See pole aga Eestile omane.
Eesti on tänu oma väiksusele, paindlikkusele ja senistele kogemustele unikaalses seisus – me suudame uusi tehnoloogiaid reaalsetes turutingimustes kiirelt testida ja kasutusse anda. See on väga oluline eelis.
Hea näide on Mobiil-ID, millel täna üle 100 000 aktiivse kasutaja, kes sooritavad igakuiselt Mobiil-IDga miljoneid toiminguid. Sellega oleme me maailmas kindel innovaator ja suunanäitaja. Smart-IDga on soov viia Mobiil-ID järgmisele tasemele nii tehnoloogia kui kasutusmugavuse vaatest. Nõustun, et alguses see nii ei ole ja see võtab aega, kuniks uus teenus on piisavalt testitud, lihvitud ja funktsionaalselt edasi arendatud. Aga see ju ongi innovatsiooni ja uute äride loomise loomulik tee. Mida varem uue teenuse turule tood, kiiresti õpid ja edasi arendad, seda suurem on tõenäosus õnnestuda ja maailma millegi uudse ja vajalikuga üllatada.
Vahel on ette heidetud, et Eesti on nutikate e-riigi teenuste arendamise vaates oma sära kaotanud. Telias me seda nii ei näe. Arendame pidevalt nii era- kui ka avaliku sektoriga koostöös projekte, millel on väga suur ühiskonda edasi viiv potentsiaal, olgu selleks siis uued mobiilside tehnoloogiad, Riigipilv või Smart-ID. Uute tehnoloogiatega on tihtipeale nii, et kõrvaltvaataja adub vaid nende lahenduste lõppkasutaja otsa. Mida aga tihtipeale ei näe, on selliste lahenduste mittenähtav ehk jäämäe veealune osa. See peidab endas tuhandeid töötunde, eri asutuste infovahetust, probleemide lahendamist, testimisi jne. Kõik selleks, et lõppkasutajale uut väärtust luua.
Loodetavasti saame oma seniseid kogemusi ja lahendusi ka muule maailmale õpetama ja eksportima hakata. Võib ju küsida, et kui meil on nii mitmed e-riigi lahendused sedavõrd populaarsed, siis miks pole neid kusagil mujal kasutusele võetud? Usutavasti on sellest huvitatud paljud riigid. Tegelikult polegi küsimus Eesti võimekuses selliseid lahendusi eksportida. Pigem jääb asi teiste riikide poliitilis-majandusliku tahtmise taha. Eestit ei nimetata asjata maailma arenenuimaks e-riigiks, kuna keegi teine pole sellises mahus ja sellisel kujul erinevaid e-lahendusi kasutusele võtnud. 25 aastaga oleme üles ehitanud muljetavaldava e- ja m-taristu, mis kõiki tänaseid ja uusi e-lahendusi toetab. Paljudel teistel riikidel on see töö tegemata. Seepärast ei räägita asjatult, et nii mõnigi läänemaailma liider on nendes arengutes meist kümmekond ja enam aastat maas.
Samas ei peakski me nii palju vaatama kui kaugel me teistest ees või maas oleme - pigem suunama oma tegevused enda riigi ja ühiskonna arengule. Me ei saa paigal seista ja nautida ajaloos tehtud häid asju. Peame pidevalt edasi liikuma, sest meie kohus on arendada oma elukeskkonda paremaks. See hoiab meie riigi värskena ja atraktiivsena, kus inimesed tahavad elada ja töötada, kuhu tahetakse investeerida ning miks kõik kokku aitab meie väikesel riigil kogu maailmas särada.
Holger Haljand, Telia Eesti juhatuse liige
Seotud lood
Täna tähistab teist sünnipäeva Eesti e-residentsuse projekt, mis annab välismaalastele võimaluse asutada Eestis ettevõtteid ja kasutada muid Eesti riigi e-teenuseid. Eestil on juba 15 000 e-residenti, kes on loonud Eestisse üle 1000 uue ettevõtte.
Elisa hinnagul on Mobiil-ID juba praegu ja kindlasti ka tulevikus kõige turvalisem ning universaalsem lahendus, mida ID-kaardi kõrval kasutada. Füüsilist SIM-kaarti kasutame veel mitmeid aastaid, leiab Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.
Eesti IT-sektoril on suur potentsiaal aidata riigi majandusel kasvada, kuid selleks tuleb tegeleda murekohtadega, millega silmitsi seistakse, leiavad kolm valdkonna spetsialisti.
Käesolevast 1. juulist 2016 jõustus Euroopa Liidu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDAS määrus). Määrus tõi kaasa mitmeid muudatusi.
Juhid puutuvad sageli kokku keeruliste võlgnike ja hilinenud maksetega, mis võivad mõjutada rahavoogu ja tekitada stressi. Võlgnikega tegelemine on aeganõudev ja koormav, eriti kui kaasnevad meeldetuletused, vaidlustused ja võlgnike passiivsus.
Infopanga võlaregister aitab aga juhtidel hallata võlgnevusi kiiremini ja lihtsamalt, säästes nii aega kui ka närve.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele