Eesti keeleteadlaste ja Elisa ühise koostöö tulemusel täienes Elisa Raamat uue innovaatilise teenusega - kui pole mahti e-raamatut ise lugeda, võib seda kuulata. Teksti loeb ette Eesti keeleteadlaste poolt loodud kõnesüntesaator ehk Iselugeja.
- Meelis Mikla ja Andrus Hiiepuu Foto: Elisa
Eesti keelteadlaste poolt loodud innovaatiline ja maailmas vägagi ainulaadne kõnesüntesaator on tänu ühisele koostööle saanud reaalse rakenduse igapäevaelus. „Elisa suunaks on aidata luua Eesti teadlaste rakendusuuringutele kaubanduslikku väljundit,“ täheldas Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu. „Täna saamegi öelda, et Elisa on esimene ettevõte Eestis, kes on aidanud luua Eesti keeleteadlaste poolt välja arendatud lahenduse baasil väga innovaatilise kaubandusliku teenuse.“
„Tänapäeva kiire elutempo juures kuuleme tihti, kuidas inimesed sooviksid küll lugeda, ent aega selleks napib. Elisa Raamat tõi 2014. aasta sügisel raamatud riiulitelt mugavalt inimese taskusse, ent nüüd oleme astunud sammukese edasi – lubame lõunapausil alustatud raamatu lugemist jätkata ka autos või trennis,“ ütles Hiiepuu.
Eesti Keele Instituudis arendatud kõnesüntesaator teisendab teksti audiofailiks. „Võib tunduda, et näiliselt lihtsa ja selgelt püstitatud ülesande – teisendada kirjalik tekst kõneks – võiks kiirelt ja kergesti lahendada. Tegelikult on siin taga aastatepikkune töö ja sellist tunnet ei ole meil veel kordagi tekkinud, et nüüd oleks eestikeelne kõnesüntees lõplikult valmis,“ ütles Eesti Keele Instituudi vanemteadur, kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja Meelis Mihkla.
„Iselugejas kasutatav kõnesüntesaator põhineb peidetud Markovi mudelitel. Aluseks on inimeste poolt sisse loetud tekst, mis koosneb umbes paarist tuhandest lausest. Keelejuhtidena kasutatakse näitlejaid, raadiodiktoreid ja ka tavalisi inimesi ehk nö koolitamata hääli. Juba salvestatud kõne põhjal treenitakse välja vastav sünteeshääl,“ kirjeldas Iselugejas kasutatavate häälte üks põhilisi loojaid EKI tarkvaraarendaja Indrek Kiissel.
„Sünteeshäält on juba varem rakendatud, näiteks alates 2013. aastast ETV kanalite subtiitrite ettelugemisel. Samas tuleb hääli pidevalt täiustada – need kipuvad olema iseäraliku kõlaga ja pisut monotoonsed. Võõrnimesid hääldatakse praegu eesti keele hääldusreeglite kohaselt ja nüansse, millele edaspidi tähelepanu pöörata, on rohkemgi. Jätkame tööd sünteesi arendamisel nii iseseisvalt kui koostöös Elisaga,“ kinnitas Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.
Elisa Raamatu valik on tänaseks laienenud 2000 erineva teoseni ja kliendil on võimalik neid kuutasu eest piiramatult lugeda. Sama kuutasu eest saab Elisa klient nüüd raamatuid ka kuulata.
Hiiepuu sõnul on Elisa Raamat saanud oma kasutajatelt väga head tagasisidet. „Soovina toodigi välja seda, et valikusse võiksid lisanduda ka audioraamatud,“ märkis Andrus Hiiepuu. „Kuivõrd audioraamatuid on eestikeelsena ja kaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks välja antud vaid paarisaja ringis, siis proovisime klientide soovi lahendada veidi loomingulisemalt.“
Iselugeja ei ole mõeldud konkureerima audioraamatutega, mille tegemisel osalevad professionaalsed näitlejad, kaasatakse stuudio ning teksti loetakse vastavalt sisus toimuvale. Antud lahendus on pigem hea lisavõimalus inimestele erinevates situatsioonides lugemisvaramu nautimiseks – autoga sõites, treeningul, jalutades jne.
Elisa Raamatu äpp on allalaetav nii iOS kui ka Android operatsioonisüsteemides. Esimesed 14 päeva saab esmaliituja teenusega tutvuda tasuta. Kõiki raamatuid saab piiramatult lugeda 8,99 euro eest kuus ning teenusega saavad liituda nii Elisa, Telia kui ka Tele2 kliendid.
Seotud lood
Ettevõtluskonkursi Rootsi Äriauhind 2016 raames jagati sel aastal preemiaid kolmes kategoorias: jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus; silmapaistev tehniline innovatsioon ja aasta noor ettevõtja.
Anti Kuiv oli esimene inimene, kes registreerus selleaastasele IKT Aastakonverentsile, mis toimub 25. oktoobril Tallinna Loomaaia Loodushariduskeskuses. Registreerumisel andis ta teada ka oma mõtetest, mis tema arvates võiks sellisel konverenstsil käsitletud olla. ITuudised esitas selle kohta paar küsimust.
Täielikuks üleminekuks e-riigihangetele alustas rahandusministeerium koostöös infotehnoloogiakeskusega (RMIT) uue riigihangete registri väljatöötamist. Uue registri võimalused automatiseerivad ja kiirendavad e-hanke menetlusprotsessi nii hankijate kui pakkujate jaoks.
Eesti IT-sektoril on suur potentsiaal aidata riigi majandusel kasvada, kuid selleks tuleb tegeleda murekohtadega, millega silmitsi seistakse, leiavad kolm valdkonna spetsialisti.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.