Eestis loodud e-politsei lahendus on Euroopas esirinnas

Mille poolest Eesti e-politsei lahendus eristus?

Esiteks arenduse valmimise kiirus. Kui me aasta tagasi uue e-politsei lahenduse loomisega alustasime, siis keegi peale meie endi ei uskunud, et meil on poole aasta pärast kliendile midagi juba üle anda. Tänaseks on töötav lahendus olemas ja see on teistega võrreldes kiiruse tipp. Kiiruse põhjuseks võiks nimetada SMITis enam kui aasta tagasi kasutusele võetud agiilset ehk kiiret ja paindlikku arendusmetoodikat, kus infosüsteem valmib tükkide kaupa ning iga valmivat infosüsteemi osa on kliendil kohe võimalik kasutada. Samuti viidi SMITis arendamine osakondade asemel meeskondadesse ja see on üks oluline edu pant.

Teiseks on Eesti e-politsei kasutajaliides kasutusjuhendi ja koolitusvaba ehk kliendi jaoks intuitiivne. Selles mõttes on e-politsei teiste sarnaste lahendustega võrreldes nagu öö ja päev. Tänaseks on soomlased märku andnud, et soovivad meie kasutajaliidese kohta infot ja läbirääkimised käivad.

Kas agiilse arendusmetoodika kasutamine on unikaalne?

Paindlikku arendust viljelevad Enlets-mobile ürituse info põhjal Euroopas politseiinfosüsteemide loomisel lisaks Eestile ka Rootsi, Taani, Holland ning teised riigid tulevad vaikselt järgi. Euroopas enam ei mõelda, kas kasutada agiilsust vaid küsimus on millal, ja kuidas otsustajatele selgeks teha, et nii on arendada odavam.

Milliseid erinevaid kogemusi või tähelepanekuid ürituselt veel silma jäi?

Enlets-mobile üritusel jäi silma mitmeid huvitavaid infosüsteemide ja politseitöö arengutega seotud praktikaid erinevatest riikidest. Näiteks Inglismaal on 43 erinevat politseiorganisatsiooni ja tööd korraldatakse seal vastavalt asutustele. Süsteemi tegemise eel püstitati Inglismaal strateegiline eesmärk, et politseinik on jaoskonnas ainult kolmel juhul – kui ta vormi selga paneb, ära võtab või kinnipeetuga toiminguid teeb. Muul ajal on politseinik tänaval ja sellist tööpõhimõtet peab toetama ka infosüsteem. Inglismaa lahendus töötab mobiiltelefonis, kus saab luua palju erinevaid objekte tegude, asitõendite, kahju või muul kujul, kõiki objekte on võimalik üksteisega siduda, kuniks tekib menetlus või muu vajalik ühik infot.

Hollandi politseinikud saavad oma infosüsteeme kasutada samuti mobiilis. Sakslased tegid koostöös hollandlastega enda julgeolekutöötajatele mobiilidesse turvalise chati, sest välitööl olevad eriüksused vahetavad omavahel infot just seal. Kui seisad mobiiliga tänaval ja kirjutad midagi, siis näed välja nagu tavainimene. Eriüksused kasutasid seda ära aga info liigutamine ei olnud nii turvaline. Seega otsustati, et mõistlik on teha eriüksusele tavakasutuses olevatele vestlusprogrammidele sarnane lahendus, kuid turvaline, kus info ei käi läbi USA serveri.

Rootslased alustasid politsei töövahendi loomist väikese päringupõhise telefoniäpiga, kus sai otsida isikuid või autosid. Tänaseks on jõutud sarnase kliendisoovide põhise arenduseni nagu SMITi e-politseis toimub. SMITi lahendus kasutab kliendilt ehk politseinikult tagasiside saamiseks infosüsteemi küljes olevat tagasisidevormi ja rootslased kasutavad sama lähenemist, kuid annavad Twitteri kaudu teada, millised ülesanded on töösse võetud. Hollandlased seevastu suhtlevad kliendiga otse ehk „põllul“ töötavad korrakaitse- ja kriminaalpolitseinikud käivad 2-3 kaupa vahetustega tiimi juures tööd tegemas ja nii liigub info kõige paremini.  

Muudatused pole toimunud ainult infosüsteemide loomise viisis. Uute mobiilsete töövahendite loomisel muutub ka politsei tööd kiiremaks ja lihtsamaks ehk protsesse lihtsustatakse ning muudetakse ka seadusi. Koos arendustega muudetakse ka kliendi juures tehtavat tööd ja sageli palgatakse selleks appi konsultandid, näiteks kasutatakse töö tulemuslikumaks muutmiseks LEAN metoodikat.

Kiirelt on muutumas arendusmeeskondade koosseisud, trend liigub selgelt meeskonnaga toote loomise, arendusjõu väljast sissetoomise ja kliendi meeskonda kaasamise suunas. Seda kõike oli kohapeal lahe kuulata ja mõelda, et SMIT tegi aasta eest väga mitu õiget otsust järjest.

E-politsei arendamise projekti rahastab Euroopa Liit Sisejulgeolekufondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.