Soome statistikaameti koostatud värske palgastatistika alusel saab vaadelda, milline on sissetulek samas valdkonnas teisel pool lahte. Äripäev tõi võrdluseks kõrvale statistikaameti koostatud Eesti keskmised palgad valdkondade lõikes.
Soome kõige madalamad keskmised palgad on võrreldavad meie kõrgeimate keskmistega, kirjutab Äripäev. Näiteks Eesti kõige kõrgemini tasustatud valdkonna, finants- ja kindlustussektori, keskmine palk on enam-vähem sama suur, kui Soomes ehituse abitöölise oma.
Soome statiktikaameti koostatud värske palgastatistika andmeil on IKT-spetsialisti keskmine palk Soome lahe põhjakaldal 3050 ja IKT-tippspetsialisti oma 4844 eurot.
Eestis oli statistikaameti andmeil keskmine palk 2015. aastal info ja side valdkonnas 1724 eurot.
Vaata kogu statistikat
Äripäevast.
Seotud lood
Tieto Estonia ASi juhataja Anneli Heinsoo andis tänasel IT-tööjõukriisi konverentsil kolm soovitust, mida iga ettevõte saab ise ära teha, et laiendada Eesti IT tööjõuturgu.
2015. aastal kasvasid Tieto makstud riiklike ja tööjõumaksude summad 276 000 euro võrra. See annab aastaseks kasvuprotsendiks 37% ja on ettevõtte juhi Anneli Heinsoo sõnul märk kiirest ja stabiilsest kasvust.
Äripäev pani ritta 600 Eesti ettevõtet töötajate keskmise palga suuruse järgi. Lisaks reastasime valdkonnapõhiselt 15 parimat palgamaksjat.
Nortali personalijuhi Jüri Saarma sõnul teeb nende ettevõte palju ära, et töö kõrvalt oleks võimalik kõrgharidus lõpuni omandada. Kohtumistel tudengitega märkisid ettevõtjad, et IT-tudengid on tööturul juhtival positsioonil. Nortal oli esindatud tudengitega kohtumisel nii Tallinnas kui Tartus.
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.