Nortal: inimeste leidmine on ikka väga raske. Kõige nõutum on tarkvaraarendaja

Nortal on saanud endale töötajaid tudengite praktikaprogrammi kaudu. On see muutunud levinud võtteks töötajaid saada?Selliseid praktikaid teiste ettevõtete poolt on tekkinud nagu seeni pärast vihma – valikupuudust tudengitel kindlasti ei ole. Meie oleme Nortali suveülikooli programmi vedanud juba 11 aastat. Hetkel töötab meil 54 spetsialisti, kes on alates 2010. aastast just nimelt selle programmi kaudu tulnud. Tudengid, kes pääsevad programmi, läbivad esmalt intensiivse treeningnädala, seejärel asuvad neljaks kuuks meeskondadesse tööle. Mõlemapoolse huvi korral võimalus jätkata töötamist osakoormusega. Tasustame tudengite tööd suveülikooli esimesest päevast.

Kui palju IT-töötajaid Nortalil hetkel vajaka on?Praegu Eestis umbes 20 ringis.

Kas saab öelda, et töötajaid ei ole lihtne leida?Ei ole lihtne. Ühe ettevõtte baasilt ei saa head pilti tööjõuturust. Nortal on tuntud ettevõte ja meil on see ehk lihtsam kui mõnele tehnoloogiasektori ettevõttele, aga lihtne pole kindlasti.

Mis teeb selle asja lihtsaks?Ei ole lihtne, aga leian, et meil on lihtsam kahel põhjusel. Esiteks oleme tuntud. Teiseks meil on pakkuda hea töökoht, põnevad suure ühiskondliku mõjuga projektid nii Eestis kui välismaal. On väga tähtis, et töö sisu oleks huvitav. Nortal on piisava suurusega ettevõte, kus iga töötaja tunneb oma panust. Kõik need asjad kokku.

Mis ametikohale on kõige raskem töötajaid leida?Eraldi on keeruline välja tuua – heade meeskonnaliikmete leidmine laiemalt on keeruline. Aga tarkvaraarendajaid on praegu ehk keerulisem leida, kui vaatame, kui palju aega võtab, palju on kandidaate ja palju ise peame tööd tegema.

Kui oluliseks peate eristumist värbamisel?Me oleme proovinud erinevaid lähenemisi. Meie filosoofia on, et me ei otsi endale ainult head töötajat, vaid üritame inimesega koos leida, mis oleks ka tema jaoks hea töökoht. Me teeme seda karjääri toetamise võtmes. On hästi tähtis, et oleks vastastikune hea klapp. Üks, mis on ennast tõestanud, on oma töötajate soovitused – nemad teavad ettevõtet ja töökeskkonda, kuna neile Nortalis meeldib, siis nad julgevad ka soovitada ja nende soovitus on usaldusväärne.

Mis on see, mis paneb inimese organisatsiooniga liituma?Neid tegureid on mitu, aga kui järjekorras öelda, siis number üks on huvipakkuv töö ja see, et töötaja tunneb, et tema tegevus omab mõju. Teine on areng. Kolmas on kolleegid – nendega peaks olema hea klapp.

Kui pikalt Nortal eeldab, et inimene võiks ettevõttes töötada?Riik ja selle majandusolukord mõjutab seda rohkem kui ettevõtte eripära. Soomes lähtuvalt praegusest majandusseisust inimesed praktiliselt ei liigu. Leedus, kus tööjõuturg on oluliselt mobiilsem, on liikumine suurem kui Eestis. Siin on meil keskmine staaž 5 aastat ja see on IT-sektoris globaalselt pigem hea. Ma tahaks näha, et see pikeneks. Aga liikumine ja töökohtade vahetus on normaalne nähtus. Maailmas on trend pigem töösuhete lühenemise suunas.

Kuidas sellesse suhtuda, kui tudeng juba koolipingist tööle satub ja siis jätab õpingud pooleli?Poolelijätmise osas on meie kindel suhtumine, et kool tuleb ära lõpetada. Seda me jälgime tugevalt. Vahendid, mida me kasutame, et toetada seda, et kool saaks lõpetatud, on paindlik töögraafik ja töötamine osalise tööajaga ning veendume juba värbamisel, et inimene plaanib nii kooli lõpetada kui töötada, mitte vahetada kooli töötamise vastu. Olulised on ka põhjalik töö valikuprotsessis ja ootuste juhtimine. Kaks korda aastas korraldame arenguvestlused kõikide töötajatega, kus käiakse läbi ka isiklikud eesmärgid, nagu kooli lõpetamine ja vajalik toetus selleks. Oleme paindlikud õppe- ja palgata puhkustega. Hiljuti pöördus minu poole näiteks töötaja, kes soovis kolmeks kuuks töötamise peatada, et kool cum laude lõpetada. Peame ülioluliseks ka koolilõpetajate tunnustamist ja väärtustamist. Meil on tekkinud traditsioon, et ettevõtte asutaja ja tegevjuht Priit Alamäe kutsub kõik koolilõpetajad endale koju külla, koos tehakse süüa ja tähistatakse kooli lõpetamist.

Personalitöö seisukohalt ei ole töö tudengitega meie jaoks uus teema. Meil on suveülikooli programm, kus pakume noortele praktikakohta, reaalset töökogemust. Teeme seda teist aastat koos Leeduga ja see toimib. Tagasiside põhjal saame öelda, et 98% nendest, kes on osalenud, soovitaks Nortali programmi oma tuttavatele või sõpradele. Suveülikooli lõpetajatest umbes 90% jääb ka meile tööle. Me üritame väga tugevalt jälgida, et noortel saaks kool lõpetatud.

Kas on ka neid, kes ei lõpeta ja jäävad tööle?Jah, neid on ka. Nortalis on hetkel tööl 54 noort ja tudengit, kes on tulnud suveülikooli programmi kaudu, neist 70% on omandanud vähemalt bakalaureusekraadi, 19% hetkel veel õpivad ning vaid 11% kõrgharidus puudub ja hetkel aktiivselt kraadiharidust ei omanda.

Miks on oluline, et kool saaks lõpetatud?Kui vaadata globaalselt kiiremini kasvavaid ettevõtteid, siis näiteks Google saab iga aasta 2 miljonit taotlust töölesoovijatelt. Nemad ütlevad, et on värbamises oma seisukohta muutnud ja ei vaata ainult kõrghariduse olemasolu. See annab eelise, aga kõrghariduse puudumine ei ole kõrvalejäämise põhjus. Mina arvan siiski, et pikas perspektiivis on kasulik, kui inimestel on kõrgharidus. Tänapäeval on mõistlik, et inimesed omandavad magistrikraadi. Võib-olla seda Eestis ei ole tööle saamiseks või töökoha vahetamiseks alati vaja, aga see ei tähenda, et seda ei oleks 3, 5 või 15 aasta pärast vaja, ja paremat aega lõpetamiseks ei tule. Pere ja laste kõrvalt ei ole see enam nii lihtne.

Täna on kool ainult üks aspekt haridusteel. Maailm laiemalt ja IT-sektor muutub kogu aeg ja enesearendusega peab tegelema pidevalt. Meil on ettevõttes ettenähtud 8 tundi kuus igale töötajale enesearenguks, täiendamiseks.

Ettevõte saab palju mõjutada ja luua tingimused, mis soodustavad kooli lõpetamist. Nortalis pakume näiteks paindlikku tööaega ja osalise tööajaga töötamist.

Kas Nortalis on tulenevalt omandatud kraaditasemest ka palgaerinevus? Pakume enda poolt võimalusi, mis muudavad kraadi omandamise lihtsamaks ja motiveerivad koolitee lõpuni käia, kuid palka me motivaatorina selles küsimuses kasutanud ei ole.

Kuidas IT-sektori palgatase avaldab mõju värbamisele?Siin on mõju teistpidi. Värbamine avaldab mõju palgatasemele. Võib öelda, et tegemist on tööjõu kriisiga – täna tööpuudust ei ole, on tööjõupuudus ja see tähendab, et palgad tõusevad.

Kuidas tunnete palgasurvet?Eestis on tervikuna palkade tõus kiirem kui efektiivsuse tõus, seda tunnevad tegelikult kõik sõltumata tegevusalast. Me teame oma inimestelt, mis on olulised motivaatorid tööle tulemiseks ja mis mõjutab pühendumist, palk ei ole top kolmes ja isegi mitte top viies.

Mis on töötajate rahulolu tekitajad?Esiteks on hästi tähtis, et töö oleks huvitav. Teiseks areng, sest inimesed tahavad saada targemaks, paremaks, töötada koos endast targemate inimestega. Kolmas on kolleegid ja neljas on töö mõju, mille tulemusel muutub maailmas midagi paremaks. Kui küsin tarkvaraarendajate käest, kui palju on ühendust võetud viimase kuue kuu jooksul ettepanekuga, et saame kokku ja räägime tööjuttu, siis seda toimub palju. Mujal maailmas on täpselt sama olukord, ainult Soomes on Nokiast ja riigi majandusest tulenevalt olukord teine. Just suhtlesime ühe San Francisco IT-ettevõttega ja seal on normaalne, et makstakse 4000-6000 dollarit preemiat töötajale selle eest, kui soovitad kedagi tööle.  

Kas Nortal peab ka andmebaasi, et kes ja kus on huvipakkuvad inimesed mujal tööl?Kasutame LinkedIn’i, CV-Online’i, Skillifici ja muid sedalaadi baase. Muidugi jälgime turul toimuvat, see on meie igapäevatöö. Teada, kes on tugevad inimesed, keda tahaksime oma ridades näha. Access to talent on meie töö – täna ei saa keegi istuda ja oodata, et talent teda üles leiaks.

Kui palju on Nortal toonud töötajaid väljastpoolt Eestist?Nortal on rahvusvaheline ettevõte, kus töötab ca 550 inimest – pool Eestis ja pool välismaal. Kuna me tegutseme ca 10 asukohas, siis oleme Eestisse toonud hästi vähe. Selleks pole vajadust, saame võimaldada töötamist teistest asukohtadest. Meil on praegu Tallinna kontoris üks rumeenlane, sakslane, kolumbialane ja on ka esimene araabia keelt emakeelena rääkiv kolleeg, kes ei ole päris täiskohaga, aga käib meid aitamas. Nortal ei ole aktiivselt otsinud tööjõudu väljastpoolt Eestit, seni on tulnud pigem läbi kellegi tuttava.

Kuidas ülikoolilõpetajate palgaootusi hindate, on need ulmelised või pigem realistlikud?Ma ütleks, et ulmelisi soove kindlasti on, aga pigem on turgu arvesse võttes tase mõistlik. Nortalisse on noortel raske tööle saada. Konkurents meie praktikaprogrammi on päris suur ja seetõttu võiks öelda, et palgasoovid on pigem mõistlikud.

Kui oluline on see, et rohkem naisi oleks IT valdkonnas tööl?Meil on analüütikute hulgas naiste osakaal 50%. Me ei ole seda kuidagi juhtinud. Oleme mänginud mõttega, kas peaksime tegema teadlikult tööd selle nimel. Vaatasime mõni aeg tagasi ka konkureerimise etappide osas, kas testülesandel või vestlusel tekib soopõhiselt erinevus sisse, aga ei jäänud midagi silma. Soopõhist eelistamist ei ole, otsime häid spetsialiste.

Mis teeb töörõõmu personalijuhi ametis?Kõige positiivsema impulsi saan siis, kui ma saan midagi korda saata, midagi mõjutada, kui tunnen, et panus, mis ma annan, muudab midagi paremaks. Teiseks on minu jaoks, nagu ka teiste jaoks, oluline see, et ise areneks, et oled aeg-ajalt mugavustsoonist väljas, et ei tee asju kindla peale, et saad katsetada, proovida, eksida ja õppida.

Kas tuntud nimekaim on ka kuidagi huvitavaid seiku elus tekitanud?Minu vanaisal on sama nimi ja kuna me oleme nii erinevate alade inimesed, siis ei ole mingeid elevust tekitanud juhtumeid olnud. Kooliajal, kui see oleks rohkem teemaks olnud, olin Soomes ja seal ei olnud nimekaimu teema nii suur kui oleks võib-olla Eestis olnud. Naljaka situatsioonina on võib-olla lihtalt see, et keegi on leidnud Jüri Saarma kirjutatud raamatu.

Kui suur on Eesti IT valdkonna tööjõu kriis?Ma arvan, et tööjõu puudus mõjutab väga tugevalt seda, kuidas Eesti IT-sektor areneb. Meil on inimesi puudu, need töökohad on kõrge lisandväärtusega, ekspordi osakaal on suur jne – see kõik on see, mis jääb majandusel ja ühiskonnal saamata. Mõju on see, et mingi osa riigi arengust jääb toppama. Olen selles ametis olnud kolm aastat ja tunnetuslikult ütlen, et tööjõupuudusega ei lähe meil asjad paremaks, pigem see probleem kasvab. Inimeste leidmine läheb aina raskemaks.

Oled otsustanud osaleda IT-tööjõukriisi konverentsil 12. mail. Miks?Ma arvan, et see on aktuaalne teema. Kui vaadata globaalselt, siis viimaste uuringute põhjal tuleb välja, et juhtide üks olulisemaid probleeme on access to talent.