1 küsimus: Mida teha, et IT-sektoris tööjõukriisi lahendada?

Aivo AdamsonStarmani juhtKindlasti toetame kvalifitseeritud tööjõu värbamise lihtsustamist, sh välistööjõudu silmas pidades. Usume, et sotsiaalmaksu lae kehtestamine aitaks siin sektori arengule kindlasti kaasa. Näiteks üheksa aasta eest  Hansapanga ja Tartu Ülikooli poolt loodud  IT-õppetooli magistriprogrammis on 40% IT-insenere väljastpoolt Eestit. Peaksime endalt ausalt küsima, miks see nii on? 

Asse HangLinxtelecom Balti ja Skandinaavia piirkonna juhtMõtelda tasub globaalselt nii töötajate leidmisel kui ka enda toodete müügil. Teisisõnu tuleks töötajate otsingul vaadata ringi laiemalt ja seda paljude positsioonide osas firma sees. Näiteks meie hiljutine müüdidirektori otsing oli piiriülene ning meie tehnikajuht on juba aastaid välismaalane. IT ja telekomi sektori töötajad on mobiilsed ning juba ammu rahvusvahelisel turul. Kaugtöö ja uued koostöö lahendused võtavad maha viimasedki tehnilised piirangud. Sektori töötajate valiku fookus suundub ilmselgelt inimeste professionaalsetele oskustele.

Suurt tunnustust väärib kindlasti ITL-i süstemaatiline töö ja ette võetud meetmed IKT valdkonna populariseerimisel.

Lauri KinkarMessente Communications OÜ juhatuse liigeTuleks anda võimalikult paljudele võimalikult kvaliteetset IT haridust.

Ettevõtetel endil on ilmselt samuti võimalus IT haridusse väga erinevalt panustada läbi selle, et saata praktikuid õpetama, defineerida spetsiifiliste valdkondade tellimust, populariseerida IT haridust jne.Ma usun, et Eestis käib töö kõigis nendes suundades juba süveneva hooga.

Risto RosimannusEks kõik algab ikka haridusest.  Riik peab väga selgelt vaatama üle oma nö. tellimused koolidele, mida tööturg tegelikult vajab ja millel on ületootmine. Siinkohal on minumeelest ülilahe plaan, mis käivitub aasta lõpus, kus 500 inimesele, kellel pole enne ITga kokkupuuteid, õppida riigi kulul programmeerimist. Ma loodan tõsiselt, et see projekt õnnestub ja neid tuleb veel. Ma eelistaks pigem Eesti elanike koolitamist, kui suurel hulgal välistööjõu sissetoomist. Las poemüüjana töötav kõrgharidusega haldusjuht või ärijuht saab parem programmeerijaks, poes saab paljud kassad asendada iseteeninduskassadega.

Wide Media OÜ Juhatuse esimees

Üllar GustavsonSecurity Software OÜ tegevjuhtJah, kompetentsiga inimeste leidmine on keeruline ning vajalike teadmiste omandamine on pikk protsess. Viimastel aastatel on meie meeskonnaga liitunud mitmed professionaalid ning seda just ise uksele koputades, see tähendab, et meie maine tööandaja on meid aidanud. Samuti peame suureks väljakutseks seda, et kuidas koolitada või leida üles need tublid, kes oskaks viia meie ettevõtte sõnumi juhtidele, kellele meiega koostöö äriliselt kasulik on.

Harri LehtimäkiAS Fujitsu Estonia tegevjuhtKuna IT tööjõudu napib siis on Fujitsu Eesti arendanud välja efektiivse treeningprogrammid mitte IT taustaga inimestele selleks, et neid kaasata näiteks ServiceDesk tööle. Ehk vajalik nõustav oskus on keeloskus kuid IT tugiprotsessid õpetatakse selgeks ettevõttest sees.

Kindlasti on oluline, et IT hariduse ja valdkonna toetus jätkuks nii valitsuse kui ka Eesti presidendi tasandil. Siinkohal suured tänud Toomas Hendrik Ilvesele hea töö eest ja jääb vaid loota, et ka meie uus president võtab Eesti IT propageerimise oma südame asjaks.

Marko KülaotsDatafoxi partnerIT äri asjatundjad ei ole ju aheldatud ühegi riigi või ettevõtte külge, neil on alati vabadus reisid sinna, kus rohkem makstakse. Rahvusvahelisus on teisalt ka IT äri trump.

Näeme lahendusena seda, et headest spetsialistidest tuleb lihtsalt lugu pidada ning meeskonna sisekliima ning töötingimused peavad innustama. Aga sama kehtib igas valdkonnas, mitte ainult IT äris. Sõltumata alast – väga võimekaid tegijaid on ju alati vähem kui vaja, ehk heade tegijate kriis on tegelikult palju laiem nähtus.

Risto KiilbergDatafoxi partnerTööjõu puuduse osas on „kriis“ täna minu arvates ülepaisutatud termin. Ütleks hoopis, et IT sektoris valitseb pidev palgakriis, kus üldine majanduskasv ei jõua IT sektori palgakasvule järgi ja ettevõtete palgakulud suurenevad kiiremini kui tulud, mistõttu on tihti ka raske leida ettevõttele vastuvõetava palgatasemega spetsialiste. Asi on selles, et globaalselt  avatud IT turul leidub alati keegi, kes rohkem maksab. Tööjõukruiis suurem tarkvaraarendussektoris, puudu on tihti väga spetsiifilise kvalifikatsiooniga tööjõust, milliste koolitamisega saaksid ettevõtted vajadusel ise hakkama, kui turu nõudlus kasvaks ja sellega ka võimalused palgakasvuks.

Jaanus TruuLahendus peitub mõistagi haridussüsteemis. Arvan, et tuleks tõsta eelkõige IT-alase kutsehariduse taset ja tegeleda ümberõppe võimaluste loomisega. Mulle siiralt meeldib hiljutine uudis 500 inimese ümberõppest – see on samm õiges suunas, ambitsioonikas samm.

Ecofleet Eesti OÜ tegevjuht

Hele Hammer

Telema AS tegevjuht

Mõistlikumad (riigi otsustada) tingimused kvalifitseeritud võõrtööjõule, rohkem reklaami kohalike juba palju varasemas koolieas kui seni. 

Enn LakspereHead retsepti pole olemas, ka Eesti väiksele turule. Riik saaks omaltpoolt vaid soodustada, kasutades oma vahendeid või maksupoliitikat, IT-spetsialistide tööleasumist Eestis tegutsevatesse firmadesse. Riigi poolt oleks selline "käitumismall" oluline ennekõike nende IT-spetsialistide osas, kes koolituvad Eestis IT-kõrgkoolides maksumaksja raha eest!

ID Süsteemide AS juhatuse liige

Taavi MängelEttevõtete tasemel kaasata IT-lahenduste loomises enam teiste kõrvalvaldkondade spetsialiste, kelle oskuseid IT lahenduste juures saab edukalt kasutada (ärianalüüs, projektijuhtimine, koolitus, kasutajatestimine jt), et vähendada IT ressursi puudujääki.

MS Ärisüsteemid juhatuse liige

Andrus KõreAS Andmevara juhatajaToetame mõtet, et IT õpe võiks koolides alguse saada kohe algklassides. Programmeerimis-, infoturbe- ja andmekaitsealused oleks oluline läbida juba põhikooli lõpuks. IT on tänapäeval meie kõigi igapäevase elu osa. Ilma selleta ei saa. Mida teadlikum sa selles osas oled, seda targem infotehnoloogia tarbija sa oled. Seeläbi teeks nii mõnigi koolilõpetaja teadlikumalt oma edasised erialavalikud ja rohkemad valiks karjääri IT sektoris.

Kalev PihlMa ei ole kindel, et selline "kriis" eksisteerib, kuid mõõdukas tööjõupuudus on meil kindlasti. Aitab kindlasti rahvusvahelistumine - tuleb õppida ostma mujalt tööd sisse nii sektori sees, kui ka meie tellijate poolel. Selline avanemine on ohuks meie keele ja kultuuri säilimisele, sest eeldab suuremat igapäevast inglise või vene või hiina keele kasutust, kuid võimaldab meil elus püsida.

Sertifitseerimiskeskus ASi juhatuse liige

Rain RannuEesti on väike. Tööjõupuuduse vähendamiseks on vaid kaks võimalust. 

Mobi Solutions juhatuse liige

Esiteks, panustada enam IT-haridusse, seda nii kvantiteedi kui kvaliteedi koha pealt. See tähendab valikute tegemist, poliitilist otsust eelisarendada valdkondi, mis loovad kõrge lisandväärtustega tuleviku töökohti, sealhulgas IT-d (aga ka teisi reaalaineid / STEM-aineid). See valik väljenduks suuremas riigitellimuses, aga ka suuremas eelarves ühe tudengi kohta, mis võimaldab pakkuda kvaliteetsemat haridust. See investeering tasub riigile maksulaekumise näol juba mõne aastaga ära. Ning teiseks, tuleb teha kõik, et Eesti muutuks tarkade töötajate tõmbekeskuseks - et välismaa tippspetsialistid tuleks hea meelega siia tööle ja et ettevõtjad valiks Eesti kohaks, kuhu luua või tuua oma ettevõtted. Et paberimajandus oleks lihtne ning neil ja nende perel oleks siin mugav ja turvaline keskkond. Oleme teinud viimaste aastate jooksul edusamme, aga pikk tee on veel käia. 

Marit AlaväliÜheks võimalikuks lahenduseks on värvata välistööjõudu. Selleks peavad ettevõtted tegema muudatusi, et olla valmis välismaalasi oma ettevõtetesse vastu võtma. Selleks on vaja luua kindlasti inglise keelne töökeskkond. Samuti ei tasu liigselt karta välistööjõu värbamisega seotud bürokraatiat ja lisategevusi. Teiseks võimalikuks lahenduseks on pakkuda noortele talentidele rohkem võimalusi praktiseerida ja sealjuures kindlasti tagada ka haridustee jätkamine. See on pigem tuleviku vajaduste täitmiseks.

Ignite OÜ juhatuse liige

Ander TennoEttevõtted peavad panustama täna turul saadaval olevate töötajate kvalifikatsiooni. Meie oleme enda töötajad suuresti ise välja koolitanud, näiteks palganud mitmeid EKA graafilise disaini taustaga disainereid, kelle oleme ise seejärel õpetanud välja interaktsioonidisaineriteks.

Trinidad Consulting OÜ

Arno KüttLühiajaliselt võimaldada lihtsamalt IT-alase võõrtööjõu sissetoomist ning pikaajaliselt tuleks muuta koolisüsteemi. Ennustan, et 10 aasta pärast on maailmas rohkem roboteid kui inimesi. Robotid teevad seda mida inimesed neile ette kirjutavad. Ja just seda programmeerimise keelt, millega saab robotitega suhelda, võiks juba varakult hakata koolis õpetama kõrvuti võõrkeeltega. 

Cleveron AS juhatuse liige

Avo KaskNeed tegevused ei ole midagi uut ja need on kõigile teada. Teha koostööd omavahel, olla valmis endale tööle võtma häid spetsialiste mujalt riikidest ning samaaegselt laiendada kaugtöö võimalusi (sh leidma häid ja töötavaid lahendusi selle paremaks võimaldamiseks). Õppida kasutama meeskondi teistes maades. 

CGI Eesti AS tegevjuht

Ranno TõnnusOlla avatud võõrtööjõu kasutamisele. Samuti on mõistlik kasutada projektipõhiseid spetsialiste, keda täna on võimalik leida juba päris mugavalt. Selles on abiks ka iga riigi poolne samm mis lihtsustab ja kiirendab inimeste Eestisse saamist. 

Rocksoft OÜ juhatuse liige

Kristjan Värton

DataCatering juhatuse esimees

Üldpildis algab kõik koolidest ja sealt antavast haridusest ehk õppekavadest ja riiklikust tellimusest. Hea on näha, et üha enam naisterahvaid on valinud programmeerimise eriala kuid kindlasti saaks julgustada neidusid IT- sektoriga seotud erialasid valima.

Kristjan Põldre

ByteLife Solutions OÜ tegevjuht

Probleeme ei peaks lahendama, neid peab ennetama ehk siis võti peitub uue põlvkonna koolitamises. IT eriala õpinguid peaksid olema kättesaadavamad ning seda juba enne ülikooli. 

Liis Sild

Baltic Computer Systems AS finantsjuht

BCS ja BCS Koolitus on aktiivselt osalenud IT-tööjõukriisi töögruppides ITL-is ja Kutsekojas. Teame hästi, et igal aastal vajab Eesti majandus ca 700 tehnoloogiaspetsialisti enam kui meie haridussüsteem neid koolitab. Ainsad lisaallikad on kas ümberõpe või "ajude import". Üks suur samm on tehtud. Jaanuaris 2017 algab tarkvaraarendajaks ümberõppe programm, mitte IT-erialade kõrgharitutele. Eesmärgiks aastaks 2020 ümber õpetada 500 inimest. Rahastajaks MKM, projektijuhiks BCS Koolitus AS. Vaata lähemalt www.vali-it.ee

Riho Pihelpuu ADM Interactive tegevjuht

Siin on vaja ennekõike riigil ja poliitikutel teha kiiremad ja suuremad sammud selleks, et lihtsustada kvalifitseeritud tööjõu toomist Eestisse. See ei ole ainult bürokraatia ja immigratsiooni poliitika küsimus, vaid küsimus on oluliselt laiapõhjalisem ja komplekssem. Ära tuleb lahendada teemad alates riigi kuvandis (keskkond ja suhtumine võõrastesse) kuni eluruumide ning hariduse ja lastehoiu teenuseni välja. Räägitama pikemalt ettevõtjate poolt püstitatud sotsiaalmaksu maksimaalselast piirmäärast.

Andre Krull

Nortali juhatuse liige

Tööprotsesside korraldamine viisil, et siin värvatav tööjõud saaks tegeleda kõrgema lisandväärtuse loomisega ning lihtsamad ja standardiseeritavad töölõigud viia maadesse, kus tööjõukriis sellisel kujul veel ei avaldu.

Andres KertAS Merit Tarkvara juhatuse esimees

Meie ootus on esiteks see, et kõrgkoolid, eelkõige riiklikud kõrgkoolid suurendaksid IT erialade vastuvõttu. Seda on juba tehtud, aga kui tööjõust on ikka puudus, siis järelikult mitte veel piisavalt. Teiseks sooviks, et välismaalt tööjõu palkamine muutuks oluliselt lihtsamaks. Meie olem siiani oma töötajate otsinguga jäänud Euroopa Liidu piiridesse ja siin suuri bürokraatlikke takistusi ei ole, aga nii palju kui ma olen kuulnud teiste kogemustest, on väljastpoolt Euroopat inimeste siia toomine päris keeruline. 

Tõnu Schilf Excellent Business Solutions Eesti AS äriarendusjuht

Selles osas on vaja suuremat riiklikku tellimust. Riigil tuleb võtta konkreetne seisukoht ja astuda ka reaalseid samme selles suunas, et ülikoolid toodaksid rohkem insenere mitte ärijuhte, kelle teadmised on tänapäeva tööturul kasutud ja kes paremal juhul peale 3-5 aastat ülikooli, juhivad äri asemel autot.  

Erko TamuriBCS Itera AS tegevjuhtPäevapealt ei muutu midagi, aga siin valdkonnas on Eesti IKT sektor teinud aktiivset koostööd väga mitmete turuosalistega (koolid, ülikoolid, riigisektor jt), nii et küll need tulemused ka step-by-step tulevad.

Aga peamised kaks fookust on kindlasti: järjepidev IKT alane koolitus nii noortele kui ka neile, kes soovivad ühest valdkonnast teise (IT sektor) liikuda.Küll IKT ettevõtted juba uued targad ja nutikad tegijad oma ärisse kiirelt integreerivad. 

Katrin VellesaluIT-sektor pole siin erandlikus staatuses. See on laiemalt ajastu ja avatud maailma teema. Ehk veidi ka firmajuhtide ümberhäälestumise teema. Pean suureks õnnestumiseks, et BHRS-is on töösuhted kolleegidega valdavalt kujunenud väga pikaajalisteks. Kindlasti on siin oluline seos ka meie esindatusega IT-ettevõtete TOPis. 

Baltic Hospitality & Retail Systems OÜ tegevjuht

Katariina RoosipuuSellele probleemile kiiret sektoriülest lahendust kahjuks ei ole. Pikemaajalises perspektiivis saavad ka IT-ettevõtted panustada järelkasvu koolitamisse. Meie oleme tarkade seadmete loojana näiteks aastaid õla alla pannud Robotexile, kus meie noored robootika tulevikutegijad kogemusi saavad. Samuti teeme koostööd koolide ja ülikoolidega. Aga kui rääkida ettevõtte mõõtmes, siis on see väljakutse igale IT-firmale: kuidas luua inspireeriv keskkond, et talendid tuleksid tööle just sinu ettevõttesse. Julgen öelda, et Proekspert on oma töötajatekeskse kultuuriga, huvitavate projektide ja erialast arengut toetavate meeskondadega küllaltki atraktiivne tööandja. Lisaks arvestatavale huvile meile tööletulemise vastu liituvad paljud uued töötajad meiega praeguste töötajate kutsel.  

AS Proeksperdi turundusekspert

Rohkem koostööd kõikide elualade vahel ehk haridusasutused osalevad ettevõtete tegevustes (praktikad, koolitused) ja ettevõtted osalevad ülikooliõppes (loengud, praktikad). Samamoodi peaks koostöö ettevõtete vahel parem olema ning kasutama üksteise ressursse. Lühiajaliselt oleme lahendanud tööjõu probleemi selle sisseostuga naaberriikidest, sest Eesti turu vajadusteks on tihti väga spetsiifilise oskusega inimest raske koolitada ja ülal pidada, sest teatud oskusteavet nõudvaid projekte ei ole piisavalt suures mahus pidevalt.

Tauno TelvikVõrguvara AS müügimeeskonna juhtTööjõukriis ei ole täna ainult IT-sektori probleem. Üldine ca 4% tööpuuduse tase näitab seda, et tööjõu ressurssi on meil üldiselt vähe. Isegi kui tegemist oleks sektoripõhise probleemiga, ei ole tööjõud niivõrd lihtsalt ühest sektorist teise ümber tõstetav. Lühemas perspektiivis aitab sektori efektiivistamine - seesama eelpooltoodud teenuspõhine lähenemine, spetsialiseerumine. Pikemas perspektiivis on tegemist juba ka demograafilise probleemiga, millele lahenduse pakkumine on minu pädevusest küll kaugelt väljapool.

Autor: Mariliis Pinn, Infotehnoloogia TOP erilehe toimetaja