- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- toostusuudised.ee
- kaubandus.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
1. juulist tuleb hakata tunnustama Euroopa Liidu e-allkirju
Kohustus alates juulist vastu võtta teistes liikmesriikides antud elektroonilisi allkirju tuleneb EL kehtestatud otsekohalduva eIDAS määruse rakendussätetest.
eIDAS kehtestab reeglid e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta Euroopa ühtsel siseturul.
Euroopas kasutatakse terminit e-allkiri ning need jaotuvad nelja turvatasemesse. Neist kõrgeimat, omakäelisega võrdset allkirja nimetatakse Eestis digiallkirjaks. Riigid võivad kasutada ka madalama turvatasemega e-allkirju, mida võib aktsepteerida, kuid see ei ole kohustuslik.
Mis on eIDAS?
Sellest räägib lähemalt Sertifitseerimisekeskuse juhatuse liige Kalev Pihl 13. septembril toimuval Infoturbe konverentsil "Kellele ma usaldan oma andmed?"
Tutvu lähemalt konverentsi programmiga ja registreeru SIIN!
Standardid, millele vastavaid elektroonilisi allkirju peavad liikmesriigid olema võimelised käsitlema, on kehtestanud Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (ETSI).
Kui Eesti kasutajad soovivad läkitada elektrooniliselt allkirjastatud dokumendi mõne teise liikmesriigi riigi- või omavalitsusasutusele, siis tuleb selleks kasutada allkirjavormingut ASiC-E.
Selliselt antud allkiri on Euroopa Liidus võrdne omakäeliselt antud allkirjaga.
Elektroonilise allkirja vormingut saab iga kasutaja valida DigiDoc klienditarkvaras.
Nüüd, kus riigi- ja omavalitsusasutustele on allkirjade tunnustamine kohustuslik, on ka erasektoril soovitatav digitaalallkirju käitlevaid infosüsteeme uuendada. Ainult nii saab garanteerida, et siin asice-vormingus antud allkiri verifitseerub ka teiste riikide lahendustes ning vastupidi.
Eraisikutel peaks arvutis olema uusim DigiDoc klienditarkvara koos operatsioonisüsteemiga, mis seda toetab. Selle kooslusega on võimalik üleeuroopaliselt kehtivat .asice-vormingus e-allkirja turvaliselt nii anda kui ka lugeda.
Seotud lood
Vaid pooled küsitletud ettevõtetest on enda hinnangul rakendanud piisavalt meetmeid küberrünnakute ennetamiseks, selgus KPMG uuringust üle maailma tegutsevate ettevõtete tegevjuhtide seas.
Millega peab tegevjuht arvestama ja mida tegema selleks, et luua eeldused organisatsiooni infosüsteemide ja neis paiknevate andmete turvamiseks?
Esimese usaldusteenuse ja ainsa sertifitseerimisteenuse osutajana Eestis omistati Sertifitseerimiskeskusele infoturvalisuse sertifikaat ISO/IEC 27001:2013.
Digidoc keskkonna näol on tegemist sisseharjunud rakendusega, Eesti digiidentiteedi ja eesti elaniku inimõiguse osaga, mille kasutamine on muutunud igapäevaseks (sadu miljoneid digiallkirju aastas). Seda arendatakse aga nüüd Leedus ja ootamatult üllatab see lonkava hinnastamise loogikaga, kirjutab tarkvaraarendusfirma Mooncascade kaasasutaja ja tegevjuht Asko Seeba ERR uudisteportaalis.
Juhid puutuvad sageli kokku keeruliste võlgnike ja hilinenud maksetega, mis võivad mõjutada rahavoogu ja tekitada stressi. Võlgnikega tegelemine on aeganõudev ja koormav, eriti kui kaasnevad meeldetuletused, vaidlustused ja võlgnike passiivsus. Infopanga võlaregister aitab aga juhtidel hallata võlgnevusi kiiremini ja lihtsamalt, säästes nii aega kui ka närve.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele