Millega peab tegevjuht arvestama ja mida tegema selleks, et luua eeldused organisatsiooni infosüsteemide ja neis paiknevate andmete turvamiseks?
Infoturbe konverents
Kellele ma usaldan oma andmed?
...annab ettevõtjatele ja infoturbe valdkonnaga seotud inimestele vastused küsimustele, kuidas juhtida infoturbes edukalt riske ja oskuslikult ärikriitilise infoga ringi käia.
13. septembril 2016 hotellis Euroopa, aadressil Paadi 5
Saad teada, kuidas tagada ettevõttes andmete turvateadlik kasutamine äri kahjustamata.
Saad teada, kuidas isikuandmeid turvateadlikult kasutada.
Saad kuulata valdkonna parimate ekspertide ettekandeid ja esitada neile küsimusi.
Saad praktilisi teadmisi ettevõttes turvaanalüüsi läbiviimiseks.
Sul tekib arusaam, miks inimene on infoturbe suurim risk.
Saad teada ohtudest ja probleemidest, millele tööandja mõtlema peaks.
Hetkel on osalemistasu kõige soodsam.
Ettevõttes tasub määrata infoturbe turvalisuse eest vastutama kindel inimene, mitte loota, et IT-osakond või IT-juht peab seda enda ülesandeks, kirjutab 20. juuni Äripäev kuidas-rubriigis.
Viimase kümne-kahekümne aasta jooksul on IT muutunud loomulikuks osaks äriprotsessidest, ilma milleta enam hakkama ei saada. Või kui saadakse, siis väga piiratud jõudluse või funktsionaalsusega.
Tegevjuhid tunnevad tihti ent ebamugavalt situatsioonides, kus nad peavad IT ja infoturbe teemadega tegelema või tegema valdkonda puudutavaid otsuseid. Mida peaks tegema ja millega arvestama tegevjuht sellises muutunud keskkonnas?
Esimene viga on, et ettevõttes ei panda kedagi konkreetselt infoturbe eest vastutama. Sageli vastutus määratlemata või hajutatud. Mõnikord loodetakse, et IT-juht või IT-osakond vastutab ka infoturbe eest. Aga tegelikkuses ei vastuta, vastutab osaliselt või pole IT-osakond päriselt oma vastutusest aru saanud. Seetõttu tasuks määrata inimene, kes vastutab infoturbe eest organisatsioonis ja korraldab vastava valdkonna tegevust.
Soovitatavalt peaks infoturbe juhi roll olema eraldatud IT-osakonnast.
Toomas Viira, OÜ CIIPUNIT juhatuse liige
Seotud lood
Mobiilseadmetele mõeldud kahjutoovat tarkvara võidakse kasutada küberspionaaži eesmärgil, hoiatavad Kaspersky Lab´i eksperdid messidele ja rahvusvahelistele ärikohtumistele suunduvaid äriinimesi. Selgus, et mitmed küberspionaažiga tegelevad rühmad, kelle tegevust Kaspersky Labi´i eksperdid viimastel aastatel uurisid, kasutasid keerulist kahjutoovat tarkvarakoodi, mis on võimeline nakatama tervet rida mobiilseadmeid ja varastab erinevat liiki väärtuslikku teavet.
E-riigi Akadeemia esitles 31. mail Tallinna e-valitsemise konverentsil küberturvalisuse indeksit (NCSI). Indeks mõõdab riikide küberturvalisuse taset ning määratleb valdkonnad riikide küberturvalisuse arendamiseks. Lisaks annab indeks ülevaate riikide valmisolekust ennetada küberrünnakuid ja – kuritegusid ning tulla nendega toime.
Vaatamata turvariskidele ja küberrünnaku ohtudele kasutavad Eestis litsenseerimata tarkvara 42% arvutikasutajatest, selgub BSA | The Software Alliance vastvalminud uuringust Global Software Survey.
Vaid pooled küsitletud ettevõtetest on enda hinnangul rakendanud piisavalt meetmeid küberrünnakute ennetamiseks, selgus KPMG uuringust üle maailma tegutsevate ettevõtete tegevjuhtide seas.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.