26. mail käivitus Telia VUNK kiirendi idufirmade loomist ja kasvu toetava programmi uus hooaeg. Uusi äriideid saab vunkimiseks esitada kuni 7. septembrini. Vunki programmijuht Kristi Saaremets räägib intervjuus mis on VUNK ja miks seal osaleda.
- Foto: Janika Kuusik, Telia Eesti personaliüksuse direktor
Mis on VUNK?
Telia VUNK kiirendi loodi möödunud aastal koostöös Garage48 ja Startup Wise Guys`ga, eesmärgiga edendada Eesti ettevõtluskeskkonda. Eelmisel aastal käis kiirendist läbi umbes 40 äriideed ning finaali jõudis neist seitse. VUNK-i idee seisneb selles, et sinna saab esitada äriideid, mille elujõulisust hakatakse kiirendis üheskoos mentorite ja teiste osalejatega testima ning turuküpseks vormima. Eelmise aasta vunkijad hindasid programmis kõige enam just mentorite abi, sest sellisel kujul nõu ja tuge ei saa alustav ettevõte mitte kusagilt mujalt. Kiirendis osalejad saavad erakordse võimaluse proovida ennast startup’i maailmas ning katsetada oma ettevõtja oskusi. VUNK kiirendil on oma tiim, kes töötab start-up meetodil ilma traditsiooniliste ametijuhendite ja protsessideta. Kõik teevad seda, mida kõige paremini oskavad. Sellise meetodiga liiguvad asjad väga kiiresti edasi ning tulemused tulevad ruttu.
Millised äriideed on VUNK-ile oodatud?
Sellel aastal oodatakse VUNK-ile äriideid kolmes valdkonnas – IoT (Interet of Things), digitaliseerimine ja e-kommerts. Need kolm on fookusteemad, kuid kui kellelgi on mõni äriidee, mis telekomi valdkonnaga haakub, siis võib ka sellega kiirendisse tulla. Uusi äriideesid saab vunkimiseks esitada kuni 07. septembrini, kuid soovitav on need esitada siiski varem, sest siis jõuab ideed ka koos teiste vunkijatega parendada.
Kas kõik võivad osaleda?
Jah, võivad. Ja osaleda võivad ka need, kellel omal äriideed pole. Näiteks saab omale valida turundaja, arendaja, disaineri või projektijuhi rolli ja liituda mõne tiimiga, mille äriidee omale kõige rohkem meeldib.
Mis juhtub pärast idee esitamist? Milliseid Tegevusi VUNK-i programm sisaldab?
VUNK-i raames saab osaleda erinevatel üritustel. Programm kestab suvest sügiseni. Kõigepealt toimuvad suvel idee-garage´id, mille käigus tegeletakse tiimide moodustamise ja esitatud ideede parendamisega. 7. septembril toimub oma idee eelkaitsmine ehk Pre-Hack ja 9. septembril lõplik Hackaton. Hackaton´il luuakse äriideedest prototüübid, mille põhjal selguvad finaalvooru pääsejad. Finaalvoor kestab neli nädalat ning seal löövad kaasa tippspetsialistid väga erinevatest valdkondadest (turundajad, IT-inimesed, disainerid, müügiinimesed, eksportijad jne) ning aitavad edasi jõudnud tiime ja äriideesid valideerida. Selle vooru lõpus toimub taas testimine, mille võitjad pääsevad edasi lõppvooru ehk kiirendisse. Kiirendis töötavad tiimid mentorite ja partneritega igapäevaselt koos. Pärast kiirendi lõppu toimub lõplik tulemuste hindamine ning selguvad võitjad. Võitnud tiimide vahel läheb jagamisele 30 0000 eurone auhinnafond. Ent peamine, mida kogu programmi raames saab ei ole raha, vaid kogemused ja mentorite õpetused, mis on abiks ka neile, kes finaalvooru ei jõua.
Miks Telia sellist kiirendit teeb?
Telia teeb kiirendit mitmel põhjusel - esiteks tahame panustada Eesti ühiskonda ning aidata arendada ettevõtlust. Telia ja koostööpartnerite spetsialistid erinevatest valdkondadest jagavad inkubaatoris omi teadmisi ning on
mentorite rollis. Teiseks on muutuvas maailmas ka Telial vaja muutuda ning üheskoos partnerite ja idufirmadega uusi äriideesid katsetada. Kolmandaks tahame pakkuda nii omatöötajatele kui ka teistele võimalust tulla argirutiinist välja ning arendada oma loovust ja õppida - selleks on VUNK väga hea keskkond.
Uurisin ka VUNKi kõige edukama osaleja RebelRoam`i juhi, Henri Ploomi käest, miks VUNK-il osaleda ja kuidas RebelRoam´il praegu läheb?
Henri: RebelRoam´il läheb hästi. Lühidalt, meie äriidee seisneb selles, et pakume täisteenusena toimivat WiFi pääsupunkti ettevõtetele, kes tegelevad rahvusvaheliste tellimusvedudega, milleks on eelkõige bussioperaatorid. Bussides saavad reisijad tasuta Wifit kasutada. Meil on Eestis kolm suurt klienti, kuid meie fookuses ei ole Eesti turg. Oleme start-up´i faasist välja kasvanud ning tegutseme nö kasvufaasis. Põhiliselt on meie kliendid Hollandis, Saksamaal, Lätis ja Inglismaal. Hetkel käivad läbirääkimised Lõuna-Aafrika, Uus Meremaa ja Austraalia bussioperaatoritega. Huvilisi on ka Põhja-Ameerikas. Oleme saanud lisainvesteeringuid ning oleme teinud suuri arendusi.
Alustasime tõesti VUNK-iga. Idee oli meil juba varem olemas, kuid selle elluviimiseks vajasime koostööd telekomidega, mis ilma VUNK-ita meil ei õnnestunud. VUNK-iga jõudsime kiiresti õigete inimesteni, saime testida ja täiustada oma ideed ning tõesti - saime tiibadele tuule alla.
Rääkides sellest, miks peaks VUNK-ile tulema, siis see on juba hea selleks, et silmaringi laiendada. Ka siis kui pole erilist soovi oma äri alustada. Võib ka juhtuda, et vunkimise raames tekib see soov või tekib idee oma äri alustamiseks. Vunkides saavad mõtted vunki juurde. Kui teed oma igapäevast rutiinset tööd, siis loovuse käivitamiseks pole see kõige parem keskkond. Selleks tuleb igapäevarutiinist välja tulla. Ütlen ka, et kui on soov tõsiselt palgatööst loobuda ja oma äriga alustada, siis kerge see pole. Meie seda tegime ja meil oli ka väga raskeid aegu. Esialgu kavandasime tulu teenima hakata juba novembris, kuid esimene klient tuli meile alles aprillis. Seega, peab olema ka plaan B, kuidas sellistes ootamatutes olukordades hakkama saada. Lisaks, kui eesmärgiks on tohutult raha teenida, siis startupindus pole selleks kõige lihtsam tee. Rikkaks võib teistmoodi saada. Meie edasiviivaks jõuks on soov midagi ära teha, et elu lõpus võiks tehtule uhkusega tagasi vaadata.
Intervjueeris Ingrid Piirsalu
Seotud lood
19-aastased Eesti noormehed lähevad aprillis Poola start-up konverentsile Wolves Summit veebilehti ehitava idufirmaga Weps jahtima 100 000 dollarit.
Tallinna Ülikooli Avatud akadeemia ja digitaalse loovmeedia inkubaator DIGIX korraldavad 26.-28. augustil järjekorras teise laiapõhjalise loovalade arendusnädalavahetuse Loomehäkk. Kahepäevasel hackathonil saavad kokku disainerid, koodikirjutajad, äriarendajad ja loovalade esindajad, et koos mentoritega teha valmis uudsed rakendused loomevaldkonnas.
Riik ja erasektor teevad lähiajal koos midagi erakordset – annavad idufirmadele arenemiseks 100 miljonit eurot, mis võimaldab Eestil kasvada oma regiooni Silicon Valleyks, räägib Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
Tootmisettevõtete liinitöö info analüüsimisega tegelev Eesti idufirma GlobalReader kaasas 165 000 eurot investeeringuid ning plaanib laieneda Saksamaa turule, teatas ettevõtte asutaja Indrek Jaal.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.