25 aastat tagasi sai Eestis hakata mobiiliga rääkima

Enamik inimesi mäletab ilmselt väga hästi oma esimese mobiiltelefoni saamise lugu. Millised olid aga need arengud, mis panid 25 aasta eest aluse kohalikule mobiilirevolutsioonile? Teeme üheskoos kiire tagasivaate ajalukku.

Täpsemalt sai mobiiliajastu Eestis alguse 1991. aasta 1. juunil, mil EMT avas NMT 450 tehnoloogial põhineva mobiilivõrgu ning loetud eestimaalasel oli rahaliselt võimalik endale mobiiltelefon soetada. Telefonide hinnad oli sel ajal üle mõistuse kallid, makstes tänases vääringus ca 1500 eurot, samas kui keskmine kuupalk jäi 10 euro kanti. Helistamisega on põhimõtteliselt sama lugu – mõne minuti pikkune mobiilikõne võis võrduda keskmise kuupalga suurusega. Sellest tulenevalt oli mobiiliajastu algus üsna tagasihoidlik ning 1991. aasta lõpus kasutas EMT teenuseid 150 klienti. Sel ajal sai ettevõtte poolt tehtud ka üsna optimistlik prognoos kliendiarvu vaates – nimelt hinnati siis, et Eestis on turgu suurusjärgus 6500-le mobiilikasutajale. Nagu mitmete maailma muutnud tehnoloogiate puhul varemgi, alahinnati üheksakümnendate alguses tublisti ka mobiilivaldkonna potentsiaali.

Mobiilside valdkonna arengud olid siiski silmaga nähtavad. 1993. aastal hakkas EMT arendama juba uue põlvkonna ehk GSM tehnoloogial põhinevat mobiilsidevõrku ning augustis avati Tallinnas esimesed GSM tugijaamad. GSM lepingu saamine polnud aga sugugi lihtne – näiteks oli siis kohustuslik pangagarantii või püsiv ettemaks summas 5000 krooni. 1995. aastaks omas ettevõte juba päris korralikku GSM võrku ning sama aasta lõpus sai kvaliteetset leviala nautida kõigis maakonnakeskustes ja tähtsamatel maanteedel.  1995. aasta juulis lisandus mobiilikõnedele veel üks nutikas lahendus – saatma sai hakata SMSi. Alguses kasutati selleks Soome võrgu (Sonera) SMS keskust.

Aastal 2000 avati Eestis WAP teenus, mis võimaldas mobiili vahendusel lugeda internetist uudiseid, broneerida pileteid, vaadata ilmateadet jne. Teisisõnu oli tegu esimese argliku katsega mobiilikasutajatele internetiteenust pakkuda. Nagu ikka, oli algus väga tagasihoidlik ja tegu pigem väikese nišiteenusega.  „Praegu on Eestis saadaval vaid üks mobiiltelefoni mudel, mis võimaldab WAP-teenuste kasutamist – Nokia 7110. See maksab umbes 7000 krooni. Kokku on neid telefone Eestis müüdud 200 ringis,“ kirjutas Äripäev jaanuaris 2000.

Aasta 2000 oli veel teisegi märgilise tähendusega – EMT tegi mobiilimaailmas revolutsiooni, mis kestab välismaailma jaoks siiani – autosid sai mobiili abil parkima panna. Samal aastal tehti algust ka mobiilse positsioneerimisega, kus 112 sai võimekuse leida eksinud hädasolijaid kiiremini.

Tänapäevaks nii tavaliseks saanud piltide tegemine ja saatmine teistele mobiiliomanikele sai tõeks aastal 2003, kui turule tuli MMS teenus (multimeedia sõnum). Esialgu oli ainult keeruline leida sõpru-tuttavaid, kellele MMSi saata.

2004. aasta suvel hakkasid internetikiirused mobiilis juba metsikult kasvama. Suvel avati esimene EDGE võrk, mis võimaldas kiirusi kuni 236 kbit/s.

2003. aasta oktoobris avas EMT uue põlvkonna 3G testvõrgu, mis tähendas, et telefonis sa ka liikuv pilt reaalsuseks. Järgmise aasta suvel vuhises mobiilne internet juba kiirusel 3,6 Mbit/s ning järgnevatel aastatel kolm korda kiiremini. 2005. aastal kattis 3G võrk juba tervet Eestit.

Järgnevatel aastatel liikusid mobiilse andmeside kiirused aina ülespoole. 2010. aastal avas EMT oma ülikiire 4G mobiilse interneti võrgu, kus kiirused ulatusid juba 100 Mbit/s. EMT 4G võrguga sai Eesti kaetud 2013. aastaks.

2016. aasta alguseks on Telial enam kui 863 000 mobiilside klienti, kellest enam kui 291 000 on aktiivsed mobiilse interneti kasutajad.

Raigo Neudorf