Lugesin Hendrik Kaju lugu keemikust programmeerijaks saamisest ja mul tekkisid järgmised mõtted, ütles Tartu ülikooli informaatika lektor ja parima e-kursuse auhinna saanud Eno Tõnisson.
See, et teiste erialade inimesed programmeerimise (või laiemalt selle valdkonna) juurde jõuavad, mind ei üllata. Tõenäoliselt hakkab seda juhtuma veel rohkem. Tööturu situatsioon on selline, et IT-tööstus vajab inimesi. Samuti on programmeerimisest teatud ülevaade olemas paljudel teiste erialade inimestel. Sellest võib olla abi valdkonnasiseste seoste ja mudelite kirjeldamisel, ilmselt ka väiksemate või suuremate programmide kirjutamisel. On loomulik, et need inimesed võivad (ka põhitööna) tarkvaraarenduses kaasa lööma hakata.
Alus luua midagi uut
Mulle tundub, et järjest rohkem ongi vaja inimesi, kes omavad süsteemset ülevaadet mingist teisest valdkonnast ja ka programmeerimisest (ning laiemalt sellega seonduvast). Ülevaate saamiseks on muidugi erinevaid võimalusi. Konkreetsed õppekavad (või õppeained) on kahtlemata üks võimalik tee. Palju on võimalik ka iseseisvalt õppida. Seejuures on oluline just ülevaate süsteemsus. Erinevates valdkondades on mõnevõrra erinevad lähenemised, erinevad struktuurid, erinev keel. Ma arvan, et kui inimene on lähemalt tuttav juba mitme valdkonnaga (nt antud juhul keemia ja programmeerimine), siis on tal lihtsam ehitada uut struktuuri - õppida uusi asju, luua midagi uut. Olen Tartu Ülikoolis programmeerimist, eelkõige algkursust, õpetanud üsna paljudele üliõpilastele. Nende hulgas on olnud päris palju neid, kes ei ole ülikooli tulnud otseselt informaatikat õppima - on olnud inimesi väga erinevatelt erialadelt. Enamasti on nad programmeerimisega tutvumisega kenasti hakkama saanud. Mõnedki on pärast juba järgmisi programmeerimise aineid võtnud ja selles liinis edasi tegutsenud. Teised võib-olla on jälle aru saanud, et programmeerimine ei ole päris nende jaoks. Eks siin tulebki mõelda, kellele ja kuidas programmeerimist õpetada, et inimene tunnetaks, kuivõrd see maailm on tema jaoks. Kuidas soodustada valutumat üleminekut, kui tõesti inimene tahabki IT-valdkonnas tegutsema hakata ja on tegelikult selleks võimeline? Kuidas siin saavad aidata õppeasutused? Mida saavad teha inimesed ise?
Piir erialade vahel muutub
Muidugi on küsimus ka teistpidi. Kuidas informaatikaalasid õppivad inimesed saavad arendada silmaringi teistel erialadel? Eks piir IT-valdkonna ja muude eluvaldkondade vahel muutub veel hägusamaks. Ma arvan, et mitut eriala valdavad spetsialistid lähevad eriti hinda. Kuidas aga nii korraldada, et see sünergia tõesti kõige paremini avalduda saaks?
Autor: Eno Tõnisson
Seotud lood
Sel nädalal Kaasanis toimunud informaatikaolümpiaadil said Tartu kesklinna kooli 9. klassi õpilane Toomas Tennisberg hõbemedali ja Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Oliver Nisumaa pronksmedali.
Lõppes viiendat korda toimunud vaba ligipääsuga e-kursus „Programmeerimisest maalähedaselt“. Kursusele registreerunuid oli sel korral 1 792 ning kursuse lõpetas 20. novembril edukalt 1 134 osalejat, kes said Tartu ülikooli täiendõppe tunnistuse. Kokku on selle kursuse nüüdseks läbinud juba ligi 3 500 inimest.
President Toomas Hendrik Ilves külastas 26. juulil koos abikaasaga Tartus tegutsevaid IT-ettevõtteid ning kohtus Garage48 HUB Tartu ruumides kohalike idufirmade kogukonna esindajatega, kus arutati üheskoos viimaseid arenguid Tartu ettevõtluskeskkonnas. Ettevõtjad jagasid rõõmu toimunud arutelude üle.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse konverentsil „Fiiberoptiline haridustee“ anti möödunud nädalal aasta e-kursuse tiitel Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi vaba juurdepääsuga e-kursusele „Programmeerimisest maalähedaselt“. Samuti on see kursus sel aastal 31 e-kursuse kvaliteedimärgi pälvinu seas.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.