Lõppes viiendat korda toimunud vaba ligipääsuga e-kursus „Programmeerimisest maalähedaselt“. Kursusele registreerunuid oli sel korral 1 792 ning kursuse lõpetas 20. novembril edukalt 1 134 osalejat, kes said Tartu ülikooli täiendõppe tunnistuse. Kokku on selle kursuse nüüdseks läbinud juba ligi 3 500 inimest.
Aasta e-kursuseks 2016 nimetatud tasuta veebipõhine kursus tutvustab osalejatele sissejuhataval tasemel programmeerimiskeelt Python ning see on hea võimalus ära proovida, kuidas programmeerimine üldse välja näeb. Tegemist on senimaani kõige suurema osalejate arvuga eestikeelse e-kursusega, mille
läbimisprotsent on jätkuvalt märkimisväärselt kõrge.
Kursuse lõpetas edukalt ka kommunikatsioonibüroo Milliways Communicationsi partner ja vanemkonsultant Ain Parmas. ITuudised.ee küsis lähemalt muljete, kogemuste ja soovituste kohta.
Kas olid programmeerimisega enne kursust kokku puutunud?
Programmeerimisega olin kokku puutunud põgusalt keskkooli ajal. Samas veebitegemisel on html-koodiga erineval töökohtadel olnud vaja tegeleda. Mõningased taustateadmised tänu varasemale tööle telekommunikatsioonisektoris ning lisaks tehnoloogiavaldkonna klientide teenindamisele kommunikatsiooni alal olid mul siiski olemas.
Miks otsustasid osaleda ja kellele soovitad?
Kursusele otsustasin minna selleks, et end proovile panna – kas suudan hoopis teisel erialal esmased baasteadmised omandada. Programmeerijat minust vaevalt saab, aga soovitan seda kursust kõigile, kes IKT-arenduste tellimise ja erinevate lahenduste haldamisega kokku puutuvad. Nii on lihtsam vastaspoolt ehk arendustöö tegijat mõista ning IT-poolega üheskoos parima lahenduseni jõuda. Tegelikult oli väga värskendav päevatöö järel hoopis teistsuguste probleemide ja mõtlemisülesannetega tegeleda.
Millised on muljed kursuselt? Kui selgeks sina programmeerimise said? Mida soovitad?
Muljed kursusest on head: hindan kõrgelt ideed anda suurele hulgale inimestele esmane kokkupuude programmeerimisega ja seda osalejale tasuta. Kursus oli paindlik – igaüks sai õppida ja praktilisi ülesandeid lahendada endale sobival ajal, kinni tuli pidada vaid iganädalastest tähtaegadest. Teoreetilised materjalid jäid paaril korral veidi ebaselgeks, aga kiire lisamaterjalide otsimise järel said ülesanded lahendatud.
Ma isegi soovitaks praktiliste programeerimisülesannete osakaalu tõsta, ehkki iganädalase 1-2 vabatahtliku lisaülesandega oli suurematel huvilistel võimalus olemas. Kindlasti ei saa öelda, et mul on nüüd Pythoni programmeerimiskeel selge, aga sain seda natuke “nuusutada" ja esmase arusaamise, kuidas asjad seal töötavad. Tekkis ka motivatsioon omal käel asju edasi uurida ning uusi ülesandeid proovida.
Kas õpid edasi programmeerimist?
Kas just tõsiselt seda õppima, aga kevadisel jätkukursusel “Programeerimise alused” plaanin osaleda küll.
Seotud lood
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse konverentsil „Fiiberoptiline haridustee“ anti möödunud nädalal aasta e-kursuse tiitel Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi vaba juurdepääsuga e-kursusele „Programmeerimisest maalähedaselt“. Samuti on see kursus sel aastal 31 e-kursuse kvaliteedimärgi pälvinu seas.
Sel kevadel esimest korda toimunud Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi vaba ligipääsuga e-kursuse „Programmeerimise alused“ lõpetas 1767 registreerunust 954.
Lugesin Hendrik Kaju lugu keemikust programmeerijaks saamisest ja mul tekkisid järgmised mõtted, ütles Tartu ülikooli informaatika lektor ja parima e-kursuse auhinna saanud Eno Tõnisson.
7.märtsil algab Tartu ülikoolis taas tasuta e-kursus programmeerimisest, mille möödunud aastal lõpetas rohkem kui 1400 inimest ja sellele lisaks algab ka uus mahukam kursus programmeerimise alustest.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.