Ants Sild: Me teeme odavat labidatööd liiga palju

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets rääkis, et Eesti inimeste oskuste vastavus tuleviku tööturu vajadustele on heaolu ja majanduse kasvu võtmeküsimus. „Riigil, koolidel ja tööandjatel on vaja teada, milliste oskustega inimesi on lähiaastatel vaja juurde või vähem. OSKA analüüside suurim tugevus ongi eri majandusvaldkondi hõlmav analüütiline teave. See lubab targemaid otsuseid riigil koolitustellimuse, koolidel õppekavade avamise ja sulgemise ning ettevõtjatel näiteks äriotsuste juures,“ ütles konverentsi avanud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler ja OSKA koordinatsioonikogu esimees Mart Laidmets

Konverentsil esinenud OECD tööhõive analüüsi ja poliitika divisjoni juht Mark Keese sedastas, et tulevikus on lisaks professionaalsetele oskustele järjest olulisemad ka koostöö- ja probleemilahendamise oskused ning suutlikkus näha suurt pilti. Töö rahvusvahelistumine ja suurandmete üha laiem kasutus äriprotsessides muutnud üha vajalikumaks ka analüütilised pädevused.

Vaja kõrgemat lisandväärtust tootvaid töötajaid

OSKA uuringutest selgus, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb lähema 10 aasta jooksul suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu, mida saavad teha nii koolid kui tööandjad soodustades töötajate õppimist ja kooli lõpetamist, et väheneks koolist väljalangevust.

Uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste tellimiseks ja kasutamiseks vajatakse kõigis majanduse valdkondades kokku aastaks 2020 tänasest 1,5 korda rohkem IKT-spetsialistide. Selleks on vaja, et vähemalt 70 protsenti IKT erialadel õppe alustajatest jõuaks lõpudiplomini. Seetõttu on oluline vastuvõtu suurendamise asemel toetada õppijate jõudmist lõpetamiseni.

IKT valdkonna tööjõu vajadus

Laimets mainis konverentsi avasõnades, et ebaproportsionaalselt palju on Eestis IT-spetsialiste IT valdkonnas, rohkem peaks olema teistes sektorites.

Kaubandustööstuskoja peadirektor Mait Palts lausus, et ITs on vajaka 10-15 tuhat inimest.  Kui kõik panevad oma vajadused kokku, siis on vaja 100 tuhat. „Teame ju, et seda ei saa,“ rõhutas Palts.

Ants Sild täpsustas aruteluringis, et Eestis töötab ainult üks kolmandik IT-spetsialistidest mitte IT-sektoris, Euroopa Liidus on vastupidi ja sellest tulenebki teiste sektorite madal lisandväärtus. „Eesti arenguhüppe saavad teha teiste valdkondade ettevõtted, “ täpsustas Sild ning nõustus TTÜ rektori Jaak Aaviksooga, et fookuses peab olema ülikooliõpingute katkestamise lõpetamine ja selles peavad kokku leppima kõik ettevõtjad. „Me teeme odavat labidatööd liiga palju,“ tõdes Sild.

Ott Pärna rõhutas, et OSKA raames valminud valdkondlikud raportid on suurepärane algmaterjal, mida peab jagama ja koos läbi arutama.

Taust

OSKA on loodav tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.OSKA uuringud valmivad tööandjatest, koolidest, riigiametnikest ekspertide koostöös.OSKA esimeste tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel: oska.kutsekoda.ee

IKT valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduste raportist saab lähema ülevaate Ants Silla ettekandes 12. mail toimuval konverentsil IT-tööjõukriis. Tutvu programmiga ja registreeru SIIN. Tule konverentsile olukorda koos läbi arutama!

Osavõtutasu kuni 24.04 on 249€ (km-ga 298,8€). Tavahind alates 25.04 on 295€ (km-ga 354€).