Telekomiäri tuleviku määravad "tundmatud"

Tammiste tõi välja, et ajalukku vaadates on telekomi sektorit mõjutanud sündmused, mida ei osatud hästi ette näha, näiteks väga hästi välja mängitud ajutised monopolid. „Meie tööstusharu on kõige enam mõjutanud iPhone ja Apple 2007. aastal. Tegelikkuses oli sama tehnoloogia ju selgelt olemas ka Nokial, aga ta ei uskunud sellesse. Me ei tea veel, mida tulevik toob. Võib-olla on tulevikuseadmed nagu tänane kvaliteetne muusikakuulamisseade Marshall, millega saab lisafunktsioonina käia veebis ning helistada?” annab meile võimaluse suuri andmehulki analüüsida ja sealt väärtuslikud sõnumid välja tuua – see juhib meie maailma asjade interneti ehk internetiga seotud seadmete poole. Ennustuste kohaselt on 4–5 aasta pärast üle maailma võrgus 30–50 miljardit seadet. Meie töö on see areng oma klientidele arusaadavasse keelde panna.”

Tammiste sõnul võimaldab andmete pilve saatmine ning mobiilitehnoloogiate areng info sujuvat liikumist eri seadmete vahel. „Big data

Starmani tehnoloogiajuht Hanno Liiva nentis, et inimesed ei vaata nüüd televisiooni nii nagu vanasti – seda ei vaadata enam ainult kodus, vaid ka väljaspool. „Meie roll on olnud televisiooni kättesaadavaks tegemine igal pool ja igal ajal, kui klient soovib, mitte siis, kui saade telerist tuleb. Big data’st on meile suur abi: selle abil saame ennustada lahkuvaid kliente, sest kui 20 aastat tagasi teadsime ainult, milliseid kanaleid tellitakse, siis nüüd teame, mida klient hetkel vaatab.”Telekomifirmad ei muutu Google’iks

Tammiste sõnul on välja kujunenud teatud andmekaitsereeglid, mis ei luba telekommunikatsioonifirmadel isikuandmeid kasutada mujal kui vaid enda võrgu ja teenuse kvaliteedi tarbeks. „Kui oleksime vanal ajal tahtnud teha surfarite kampaaniat, oleksime pidanud plakateid kleepima ja need inimesed üles leidma. Tänapäeval saaksime võtta Hiiumaa, Topu ja Vääna ranna, vaadata, kes klientidest seal kaks nädalavahetust järjest käivad, ning pöörduda otse nende poole. Või kui Selver planeerib uut poodi ja tahaks teada, kuidas läheb kõrval asetseval Rimil ning millal on seal kõige rohkem rahvast, siis oleks mobiilioperaatoritel teoreetiliselt võimalik need andmed kätte saada. Ent kuivõrd eetiline see oleks?”Google on öelnud avalikult, et kogutud isikute andmed ongi tema ärimudel, lõhkudes sellega telekomifirmade ärimudelit. Arutelul osalejad tõdesid, et telekommunikatsioonifirmad seda teed ei lähe: „Meie ei muutu andmeäriks, keegi peab ikka maste püsti panema ja telekommunikatsiooniteenuseid pakkuma,” ütleb Tammiste.Veel tõdeti arutlusringis, et telekomifirmadel käib tihe suhtlus nii omavahel kui ka naaberriikide operaatoritega näiteks tootearenduse osas ja nii on üksteiselt palju häid ideid saadud. Teenuste ühine väljaarendamine ei ole küll igapäevane, kuid koostööd tehakse näiteks e-parkimise ja ID-kaardi teenuste osas. Ühiste võrkude väljaehitamine on jäänud tugeva konkurentsi taha, mis tähendab operaatoritele suuremaid investeeringuid, kuid tarbijale see-eest paremat võrku.ITuudised.ee korraldatud „Äpp-konverents 2015: äri on kolinud mobiili” toimus 25. augustil 2015 Tallinnas. Arutlusringi juhtis mobiiliinnovatsiooni agentuuri Rubik’s Solutions partner ning mobiilse äri strateeg Erik Ehasoo. Arutlesid Eesti Telekomi tehnoloogiajuht Tiit Tammiste, Tele2 Eesti juht Argo Virkebau, Elisa Eesti tehnoloogiajuht Andrus Kaarelson ja Starmani tehnoloogiajuht Hanno Liiva.

Täismahus artikkel ilmub Eesti Telekomi ärikliendi ajakirjas Lahendus.

 

Autor: Gerli Ramler, kaasautor