Erply juht: turult tuleb võtta parim inimene

Mis on kiiresti kasvava idufirma juhtimise juures kõige keerukam?

See, et asutajad ehk juhid on reeglina tehnilise taustaga – neil puudub juhtimiskogemus.

Meil töötab eri riikides kokku 85 inimest, mis on päris suur meeskond. Teine keeruline aspekt tegevuse juures ongi see, et suurendame igal aastal oma meeskonda vähemalt 20–30 protsendi võrra, teinekord rohkemgi. Kuna meie puhul on tegu keeruliste ülesannetega, otsime spetsiifilisi inimesi.

Kõige lihtsam sektor on meil klienditeenindus, milles on võimalik üsna täpsed reeglid paika panna. Ka müügiprotsessi puhul on see mingil määral võimalik. Paljud muud protsessid ei ole aga standardsed – iga riik, mille ette võtame, erineb eelmistest ja seal pole võimalik eelnevast midagi kopeerida. Iga kord hüppame pea ees vette.

Kuna tahame, et toode areneks ja kliendibaas kasvaks, oleme nii klientide kui ka tootearendussurve tõttu pidevas muutumises. Kõik meie inimesed on intelligentsed ja suudavad ise oma töö ära teha. Küsimus on selles, kuidas inimesi koordineerida. Me ei sarnane teiste valdkondadega, kus inimesed ei saa langetada kõiki oma tööd puudutavaid otsuseid. Meil on otsustamine delegeeritud – iga töötaja vastutab oma tulemuse eest oma valdkonna piires.

Kuna ettevõttes on protsesse väga palju, ei ole võimalik neid kõiki väga detailselt jälgida. Me ei tööta vabriku kombel, vaid iga meie inimene on ise nagu väike vabrik oma teemaga – kõik areneb nii kiiresti, et pole võimalik ühtset standardit paika panna.

Muutuseid on väga palju?

Meie üks suuremaid kasvukohti on olnud see, kuidas kasvada varasemast väikesest tiimist selliseks, kus asju teistele delegeeritakse ja usaldatakse. Oleme läbinud selles osas erinevaid tsükleid. Valdkonnajuhte on tulnud mitmeid kordi uuesti valida, kuna aeg-ajalt juhtub, et nad ei vea välja või veavad välja teatud piirini. On paratamatu, et inimese oskused ulatuvad mingi punktini ja siis on vaja saada kogemusi juurde, näiteks kellegi teise käe all töötades.

Oleme püüdnud seetõttu ettevõttesse tuua pidevalt uusi teadmisi nii tarkvarauuenduse kui ka müügi osas. Ameerikas värbasime näiteks just kogemuste juurde saamiseks paari suurema konkurendi juurest endale uue müügijuhi ja klienditeenindusspetsialisti.

Kuna oleme tarkvaraettevõte, kasutame ka ise töös väga palju tarkvaralahendusi – väiksemate lahenduste juurest oleme jõudnud väga vingete võimalusteni. Kui varem kasutasime tööde ja protsesside halduseks erinevaid CRMi lahendusi ja Asanat, siis kuna need väikesed lahendused ei toeta enam meie protsesse, defineerisime need selgemalt ja võtsime kasutusele Atlassiani töövahendid, sealhulgas JIRA ja koodihaldusvahendid, tänu millele on töö- ja klienditeenindusprotsess automatiseeritud. Saame tänu sellele tööülesandeid mobiilist vaadata ja koosolekul neid graafikuna kuvada. Meie üks kasvufaktoreid on võtta parimad töövahendid – mis pole muide üldse odavad – ja anda need parimatele inimestele. See on meie juhtimise uueks tasemeks – püüame süsteemidega teha elu lihtsamaks.

Tihti on ettevõtetes paika pandud sisekorraeeskirjad, mis on samas liiga formaalsed ja üldised. Meil on olemas ettevõtte handbook ehk käsiraamat, mis on ajas arenev ja milles kirjutatakse lahti õppetunnid ning mured, standardsammud ja probleemide lahendused, nii et nii uutel kui ka olemasolevatel töötajatel oleks võimalik vaadata, milline on standardkäitumine inimese haigestumise või puhkuse võtmise korral.

See lihtsustab tööd, kuna ei pea kõike üle küsima, vaid on olemas koht, millest on võimalik reegleid vaadata. USA tiim koostas selle esimesena ja võtsime selle sealt üle, kuna me ei taha, et inimesed eksiksid seetõttu, et nad lihtsat ei tea, kuidas käituda. Pole mõtet astuda mitu korda ühe ja sama reha otsa.  

Kui palju teil on Eestis töötajaid ja kui palju mujal?

Eestis on 30 inimest, USAs 25–30 inimest, lisaks Austraalias ja Taanis. Inimeste arvu osas toimub kõige kiirem kasv praegu Ameerikas. Igas riigis on meil eraldi ettevõte ja selle juht. Suurem osa juhtimisest toimub minu ja nende inimeste vahel. Kontrollin, kas nad täidavad eesmärgiks seatud eelarvet ja et kulud ning tulud oleksid tasakaalus.

Kuidas andekaid inimesi leiate?

Otsime inimesi kogu aeg – hoiame silmad ja kõrvad lahti. Kogemustega inimeste leidmine on keeruline, ega neid juurde ei kasva. Neid tuleb kas ise koolitada, mis tähendab, et peab õpetama ja pikalt nendega rahulikult käituma, andes neile võimaluse õppida ja eksida. Või siis konkurentide juurest üle meelitada, kasutades head hunter’eid ja personaliotsingumeetodeid ning -portaale. Kogemus näitab, et info levitamise pealt – keda otsime – raha kokku hoida ei tasu. Pigem tasub korralikult investeerida, et info jõuaks õigete inimesteni.

Tuleb tekkivaid võimalusi ära kasutada. Kui mõni start-up paneb poe kinni, siis uurime, kas kellelgi on tööd vaja või kui mõni suur firma saadab inimesi ära, küsime sealt. IBM on inimesi koondamas, võtsime eesmärgiks sealt inimesi endale saada ja Linkedini kaudu saimegi päris häid intervjuusid. Oleme kogu aeg värbamas, palkame iga kuu inimesi juurde, kuna äri kasvab nii riigiti kui ka igas riigis eraldi, mahtu silmas pidades.

See tähendab, et peate päris palju ka ise erinevaid kontoreid külastama?

Igas kuus olen nädal-kaks välismaal, mul on üsna jõhker lennugraafik. Aga mida rohkem kohapeal olla, seda paremini asjad liiguvad.

Minu ülesanne on inimesi kiirendada, et nad võtaksid suuremaid eesmärke ja liiguksid edasi, mitte ei jääks seisma igapäevasesse heaollu, kus kõik on paigas ja toimib, kliendid rõõmsad ja raha tuleb. Iga inimese lisamine on uus põnev ülesanne – ta on vaja tööle panna ja efektiivseks muuta. Minu eesmärk on tagada, et tegevus mujal riikides seisma ei jääks, vaid areneksime pidevalt edasi.

Kas Eesti päritolu tekitab firma või toote suhtes mõnel turul ka eelarvamusi?

Meil on kodulehel küll kirjas, kust pärit oleme, aga me ei rõhuta oma päritolu Ameerika turul. Keskmine laomees seal ei tea Eesti olemasolu kohta. Keskmine firmajuht arvatavasti teab, aga väga vähesed on võimelised ütlema, kus Eesti asub.

 Ameerikas on enamus inimesi sisse rändajad ja seal ei ole eelarvamusi, selles osas on seal lihtsam tegutseda, sest kedagi ei huvita, kust sa tuled. Pigem tekib selliseid küsimusi Inglismaal, Saksamaal või Austraalias.

Te kirjutasite esimese tarkvara juba 14aastaselt?

Jah, tegin esimese asjana lao- ja müügiprogrammi, nii et olen jõudnud samasse valdkonda tagasi. Vahepeal on tehtud palju muid asju, kirjutatud tarkvara raamatukogule ja e-poele, loodud geoinfosüsteeme ja muud. Tagasi vaadates oleks võinud kohe üritada neid asju mujale pakkuda. Erply on esimene tarkvara, mida suudame välja müüa. Aga ka varem oli häid asju, millele oleks turgu olnud juba 2003. või 2005. aastal, ent me ei osanud neid pakkuda. Sellest on kahju – kui oleksime suutnud õigel ajal asja turule viia, siis kes teab, mis oleks võinud juhtuda. Vähemalt oleksime saanud kogemusi, mida saaksime täna kasutada, et veelgi kiiremini edasi liikuda.

Eestis on mitmetes valdkondades huvitavaid tootjaid, kel on olemas hea toode, mis ajast ees. Neil kõigil tasuks proovida ka Eestist välja müüa, ükskõik kas tegu on siis kosmeetikafirma või keemiatööstusettevõttega.

Esimesed kaks aastat Ameerika turul õppisime peamiselt oma vigadest – tegime ära kõik vead, mis oli võimalik teha. Meil oli õnne ja ajastus oli hea, aga meil oleks olnud eelis, kui oleksime kohe võtnud meeskonda inimesi, kes oleksid tundunud kohalikku turgu. Proovisime esimesel aastal ainult oma inimestega hakkama saada, alles teisel aastal saime aru, et see ei tööta ja võtsime tiimi kohaliku inimese. Täna värbame samuti kohalikke, aga ainult proffe, meie latt on selles osas tõusnud, sest nii on endal lihtsam.

Turult tuleb püüda võtta parim inimene. Olime algul liiga optimistlikud selles osas ja enesekindlus oli liiga kõrge, mis samas oli hea, sest muidu me poleks ehk läinudki. Aga oleksime siiski kõvasti oma aega säästnud, kui oleksime kohe õiged inimesed tööle võtnud.

Mille taha varasem minek jäi?

Eestis on juurdunud väärarusaam, et enne pead midagi kodus tähendama ja siis tasub alles välja minna. Tegelikult võib olla ka vastupidi. Eesti turg on natukene eriline nii meie valdkonnas kui ilmselt ka teistes, sest see ei kasva piisavalt kiiresti. Püüdsime olla Eestis võimalikult head, et siis edasi minna. Me ei näinud teisi riike, kuna ei osanud vaadata. Täna oleks meie jaoks vaid Eestis tegutsemine väga väike väljakutse, isegi kogu turgu omades on siinne turg liiga väike. Konkurents seevastu väga tihe.

Meid motiveeris majanduskriis – kukkusid ära tüüpilised tarkvaraarenduskliendid ja kuna äril ei läinud väga hästi, tegime õige otsuse proovida välismaal. Tegelikult oleksime võinud selle otsuseni jõuda ka juba 2000. aastal. Aga kuna ees ei olnud veel häid näiteid ega eeskujusid, oli kõigil hirm suurelt unistada.

Mis võõra turu vallutamise raskeks teeb?

Suure turu efekt on teistsugune. Kui Eestis võidakse mõelda programmi kohta, et see on väike ja lihtlabane, nii et sellega ei tasu välja minna, siis ka sellele võib leiduda tuhat klienti. Samal ajal kui Eestis oleks neid ainult sada või tuhat. Igasugusele nišile on välismaal võimalik leida oma kliendibaas.

Toode, mis lahendab mingit probleemi väga hästi ja millel ei pruugi Eestis turgu olla, võib mujal väga hästi müüa.

Eestis on kombeks, et üks programm teeb kõike. Aga lõpuks ei tee see midagi hästi. Tulevikus toimub kindlasti nišistumine, nii et Eestit ei tasu võtta alati lakmusturuna, see ei puugi olla adekvaatne. Tuleks võtta mingi suurem turg, kus pakkuda nišitoodet – üldine kõigile sobiv teenus pole tulevikus teema, asjad muutuvad spetsiifilisemaks.

Eesti on väga tootearenduskeskne, paraku sellega tihti kõik ka piirdub. Tehakse toode valmis ja hakatakse järgmist tegema, vahepeal ei üritatagi müüa. Lääne start-up’id teevad esimese asjana kodulehe, kus kirjutavad lahti oma idee ja kui kokku tuleb tuhat tellimust, hakatakse alles toodet tegema. Vaadatakse tellimuste järgi, kas alustada või mitte. Eestis tehakse toode valmis, tehakse see veel paremaks ja alles siis hakatakse mõtlema, et kes võiks seda osta.

Milline juht Te olete?

Loodetavasti kompetentne, nii et oskan inimestele nõu ja mõtteid anda. Olen tehnoloogiline – kasutan mitmeid eri tehnilisi vahendeid ja -meetodeid. Olen oma valdkonnaga ja tarkvaraarendusteemadega üldisemalt kursis, arvan, et suudan olla tänu sellele tiimile adekvaatseks partneriks. Minu roll on täna rohkem toetav, ehitan organisatsiooni ja tagan kasvu, inimesi aidates, suunates ja juhendades.

Pean enda tugevuseks kõige uuega kursis olemist, minu ülesandeks on hoida ettevõtet innovatiivsena ja konkurentsivõimelisena, nii et hoian ennast kursis uudiste ja kirjandusega. Loen vahel ka ajaloolisi oma valdkonna teoseid, sest kõik uus on unustatud vana. Tänapäevane raamat sellest, kuidas poodi juhtida, erineb kardinaalselt sellest, mida õpetati 1930ndatel. Kui täna räägitakse, kuidas kulusid vähendada, siis tol ajal räägiti, kuidas kvaliteetset teenust pakkuda. On toimunud paradigma muutus, mille tõttu on enamik massikaupluskette nürid ja anonüümsed kohad, kus ainus eesmärk on oma karbike odavalt riiulile poetada. Mugavus ja kliendisõbralikkus on ainult sõnakõlksud. Usun, et jaekaubanduse tulevik peitub selles, et vanad tõed võetakse uuesti kasutusse.

Erply on 2010. aastal Kristjan Hiiemaa poolt asutatud tarkvaraettevõte, mis toodab väikestele ja keskmise suurusega firmadele internetipõhist äritarkvara.

Kommentaar, BIKEEP OÜ juhatuse liige

Kustas Kõiv

Kristjan on väga laia silmaringiga ja energiline inimene. Ta mõjub nii, et mõte hakkab teises suunas jooksma, kui oled temaga 30 minutit laua taga asju arutanud. See tuleb tema kogemusest, ta mõtleb suurelt ja mõjub inspireerivalt. Kristjan on jutukas, energiline ja oskab äris ka keerulised asjad lihtsalt kokku võtta.