Döpfner: häkker kui poevaras

Järgneb intervjuu, kus Döpfner räägib ta meedia tarbimisest, meediaettevõtete perspektiividest digitaalmaailmas ning sellest, mis on ühist veebis lukustatud lugude lahtihäkkijal ja lihtlabasel poevargal.

Mida te täna hommikul esimesena lugesite?Sama, mida igal hommikul. Kõigepealt vaatan oma telefoni ja siis loen bild.de ja welt.de-d (Axel Springerile kuuluvad väljaanded - toim).

Millist seadet te nende lugemiseks kasutate?Vahel kasutan selleks oma mobiiltelefoni, vahel tahvelarvutit.

Kas te paberlehti enam koju ei telli?Muidugi tellin. Neljateist ajalehte.

Milliseid väljaandeid?Kõigepealt Bild, siis Welt. Berliner Morgenpost, Hamburger Abendblatt.

Milliseid teisi väljaandeid te loete?Süddeutsche, FAZ, Herald Tribune, Berliner Zeitung, Märkische Allgemeine, Potsdamer Neueste Nachrichten ja Tagesspiegel. Nendele lisaks veel, Financial Times, Wall Street Journal ja Handelsblatt.

Te toodate palju vanapaberit?Minu jaoks on see nagu rituaal, sensuaalne kogemus lugeda ajalehte, mis lõhnab ja krabiseb. Ma tegelikult ei hooli, millisest meediumist ma informatsiooni ja meelelahutuse saan – mobiiltelefon, tahvelarvuti, lauaarvuti või paber, kõik oleneb situatsioonist ja sisust. Millist kanalit lugejani jõudmiseks kasutatakse, on täiesti ebaoluline.

Tõesti? Axel Springeri kreedo on saada Euroopa juhtivaks digitaalmeediaettevõtteks. Me hakkasime digitaliseerimisstrateegiaga väga varakult peale. Põhiliselt näitab see seda, et teeme kõikvõimaliku, et digitaalses maailmas tegutseda. Me oleme aktiivsed nendes valdkondades, kus me omame kompetentsi kui meediaettevõte. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Väljaandel on kolm kompetentsi tuuma: esiteks, brändiga seotud sisu loomine ehk suurepärane ajakirjandus; teiseks, sisu turundus ja selle kättesaadavus ning viimaks klassifitseeritud reklaamimise platvormid, klassifitseeritud reklaamid. Sama kehtib ka digitaalses maailmas.

Kui digitaalne Axel Springer juba on?Ettevõte teenib digimeediaga 47 protsenti kasumist ja 40 protsenti müügituludest. 55 protsenti eelmise aasta reklaamitulust tuli online- ja reklaamiärist. Axel Springer on multimeedia ettevõte juba täna ja me tahame seda osakaalu lähiaastatel veelgi suurendada.

Te ühinesite Axel Springeriga 1998. aastal Welti peaoimetajana. Kas uskusite toona, et ettevõte niivõrd digitaliseerub?1988. aastal kirjutasin juhtkirja, milles ütlesin, et meediaettevõtetel on ainult kolm prioriteeti; Internet, Internet, Internet. Kas see vastab teie küsimusele?

Kindlasti vastab. Milline oli teie pühendumus Internetile toona?Mind naeruvääristati ja süüdistati liialdamises. Aga fakt on see, et transformatsioon tuli palju kiiremini ja põhjalikumalt kui olin arvanud. 2002. aastal, kui sain tegevjuhiks, töötasime ettevõttele välja selge digiteerimise strateegia, mida on sellest ajast alates rakendatud. 2004 aastal tõi digitaalne osa 2 protsenti tuludest, täna toob see 40 protsenti tuludest. See näitab, et digiteerimine on atraktiivne, see ei ole meediaettevõtele oht, pigem võimalus.

Kas te usute ikka paberväljaandesse?Jah. Sellel meediumil on veel pikk tulevik ees. Paljudel juhtudel annab paber eelise ja on meeldiv lugemise meedium. Aga me peaksime vähem mõtlema meedia arengule või kanalite jaotusele. Tähtis on ajakirjanduslik sisu, me peame seda tähele panema. Digitaalses maailmas on sisu kõige selgemini eristatav tunnus. Kõik lõpeb kahe küsimusega: kui tähtis on informatsioon ja kui hea on lugu.

Kas digitaalne ajakirjandus on kasumlikum kui trükiajakirjandus?Täna oleme väga kasumlikud bild.de, welt.de, finanzen.net ja aufeminin.com-iga. Mõnigatel juhtudel oleme saavutanud isegi kõrgemaid marginaale kui trükiajakirjandusega. Probleem on selles, et vaid vähesed brändid saavad sellega hakkama. See ei ole aga veel mitmekesine ja tervislik turg.

Kas online ajakirjandus saab pikas plaanis töötada ilma sisu lukustamata?Olen arvamusel, et online ajakirjandusel on tulevikku ainult siis, kui lugejad selle kinni maksavad. “Tasuta kultuur” oli väljaannete tõsine strateegiline viga – kollektiivne viga. Tasuta pakkumised kindlasti jätkuvad, aga kvaliteetset uurivat ajakirjandust saab aina enam tasuliselt. Internetis hakkab domineerima tasuline sisu.

Täna on olemas väga lihtsad viisid, kuidas lugeja pääseb tasumata lukustatud lugusid lugema. Olete te mitteläbilaskva tasulise sisu pooldaja?Maksesüsteem on häkitav samamoodi nagu ajalehte on võimalik poest varastada. Keegi ei ole varguste ja kriminaalse energia suhtes immuunne.

Kas te võrdlete internetis surfajat, kes kustutab brauserist cookied, et pääseda lukustatud sisuni, poevargaga?Intellektuaalne vara on vähemalt sama väärtuslik kui materiaalne. Ma ei näe mingit moraalset erinevust.

Kas te näete mingeid sarnaseid trende ärimeedias ja tavalises meedias?Jah. Paljud ärivaldkonna professionaalsed meediakasutajad ootavad uudiseid kiiresti. Võimalik, et isegi reaalajas. See tähendab, et ettevõtete uudised või hinnakõikumised tuleb veebis avaldada nii kiiresti kui võimalik.

Majandusajakirjandus domineerib mõne globaalse brändi taga - Financial Times, Wall Street Journal ja Economist. Kas regionaalsetel ja kohalikel väljaannetel on üldse võimalik konkureerida?Kindlasti on. Mida spetsiifilisem teenus, seda suuremad on võimalused turul. Üldhuvikanalid kannatavad enim.

Konkurents meediasektoris on jõuliselt kasvanud, ja seda eelkõige valdkonnaväliste mängijate poolt nagu näiteks Google, Facebook, Twitter – mida te sellest arvate?Ajakirjandus ei ole enam ilma tehnoloogilise oskusteabeta mõeldav. Me peame teistelt teenusepakkujatelt õppima ja nende oskusi ka ise kasutama. Säutsudel, posititustel ja uudistel on aga väga suur vahe. Twitter ei ole kureeritud kanal, samuti Facebook. Igaüks võib nendel platvormidel öelda, mida iganes tahab - tõde, valesid, olulist ja vähetähtsat. Meie aga vastutame meedias sisu eest täielikult. See on see, mis annab brändiga seotud sisule hinna - ka Internetis. See on see, mille eest inimesed maksavad.

Te olete Euroopa aasta meediaettevõtte tegevjuht. Mida see teie jaoks tähendab?Igaüks, kellele ei meeldi auhindu saada, on väike õnnetu olevus. Kuigi need, kes võtavad auhindu liiga tõsiselt, elavad liiga ohtlikult.

Milline on meediamaastik viie aasta pärast?Rohkem digitaalset ja rohkem mobiili. Tahvelarvutid ja nutitelefonid saavad peamiseks meediatarbevahendiks. Ja võib olla on siis juba ka elektrooniline paber. Kuigi viie aasta jooksul ei räägita mitte meedia kujunemisest, vaid hoopis kvaliteetsest sisust.  

Autor: Marta Jaakson, aripaev .ee