Riigi infosüsteemid tegid eelmisel aastal rahvastikuregistrisse kokku 42,1 miljonit päringut Eesti riigi kodanike ja siin elavate välismaalaste andmete kohta.
„5-6 aastat tagasi käis hoogne e-riigi ehitamine, tehti väga palju uusi teenuseid nii kodanikele kui asutustele ja seetõttu oli toona ka päringute arvu kasv väga kiire," selgitas regionaalminister Siim Kiisler päringute mahu stabiliseerumist viimase 2-3 aasta jooksul. "Viimastel aastatel on pigem tegeletud olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamisega ja uusi asju nii palju enam ei tehta.“
Suurimad rahvastikuregistrisse päringute tegijad olid möödunud aastal politsei- ja piirivalveamet, Eesti E-tervise Sihtasutus (e-tervis), notarid, kohtud, kohalikud omavalitsused ja maavalitsused ning nende asutuste hallatavad infosüsteemid.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.