• 20.04.12, 08:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurimad toetusesaajad pelgavad rääkimist

Tänane Äripäev avaldab edetabeli firmadest, kes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt mullu enim toetust said. Huvitav mitme eesotsas trooniva ettevõtete puhul on asjaolu, et miljonite eurode ulatuses maksumaksja raha kasutades ei soovi nad samal ajal oma projektidest lähemalt rääkida.
Ka EASi inimesed ütlevad, et kui firmad ei soovi rääkida, siis nemadki ei saa seda ettevõtete ärisaladust kaitstes nõuda.
Mullu suvel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga intervjuud tehes mainis ta põgusalt ka Ericssoni Eesti investeeringut. Ta märkis, et tema jaoks oli oluline, et potentsiaalsele suurele välisinvestorile sai kohe öelda, et riik on võimeline omalt poolt investeeringut euroraha abil toetama. See justkui pidanuks kindlustama, et suurfirma toob töö siia ega vii seda näiteks Poolasse. Ka praegu ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Tea Danilov, et Ericssoni osa Eesti koguekspordis ulatub kümnendikuni, mis peaks omamoodi tõestama, et toetus on asja ette läinud. Tegelikult ei saa mullu kokku 25,5 miljardi euro suuruse müügituluga Ericssoni investeeringut viia otseselt kokku 5,6 miljoni euro suuruse toetuse andmisega. Ericssoni Rootsi pressiesindaja selgitab, et börsifirmana ei soovi nad enne järgmisel nädalal avaldatavaid esimese kvartali tulemusi tulevikku puudutavat lahata. Ei aita ka märkus, et investeering siinsesse tehasesse toimus juba minevikus.
Teine suurem toetusesaaja jääb samuti tabamatuks. Tegemist on aastaid Eestis tegutsenud poola juurtega sakslasest ettevõtja Miroslaw Pienkowski 2010. aasta lõpus asutatud OÜga MP & Partners Engineering. Firma põhitegevusalaks on metallitööstus. Toetus läks tootmisseadmete ostuks Narva tehasesse.
Mõned faktid mullu EASi poolt otse ettevõtetele antud toetuste jagunemise kohta suuruse kaupa: üle 500 000 euro toetust sai 12 projekti, vähemalt 200 000 eurot sai 24 projekti, vähemalt 100 000 euro suuruse toetussumma sai 75 projekti, mida ettevõtted EASle esitasid.
Tabeli esikümnesse mahtus mitu ettevõtet, kes EASi toetusi kasutanud juba mitu korda: Ettevõte (ajavahemik, millal toetust saanud): toetus mln eur/projektide kogumaksumus mln eur
Ericsson (2009-2011): 5,6 mln eurot/23,2 mln eurot
MP & Partners Engineering (2011): 3,2 mln eurot/10,3 mln eurotMeratel (2011): 2,4 mln eurot/6,7FibroTX (2006-2011): 4 mln eurot/6,8 mln eurotEleon (2010-2011): 1,5 mln eurot/4,3Goliath Wind (2009-2011): 1,4 mln eurot/2,3Visitret Displays (2007-2011): 1,1 mln eurot/2,8BioEximi (2010-2011): 0,9 mln eurot/1,2Scanfil (2011): 0,7 mln eurot/2,8Cleveron OÜ (2008-2011): 0,8/1,7 Kes ettevõtetest mahtusid mullu toetusesaajate edetabelisse ja kes oma projektist ka rääkida söandavad, loe tänasest Äripäevast.  
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.12.24, 13:34
Tehnoloogia, protsessid. Kui tugev on sinu ettevõte kui “maja”?
Kujuta ette, et sinu ettevõte on nagu maja, mis peab vastu vihmale, tormile ja ajahambale. Selle tugevus sõltub vundamendist, kandvatest seintest ja katusest. Kui mõni neist pole paigas, võib maja muutuda ebastabiilseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele