Saksamaal asendavad sõrmejäljed poes raha

"Peaaegu neljandik ostjatest maksab meil sõrmedega," teatas Edeka supermarketiketi juhtkond, kes Saksamaal esimesena uue süsteemi kasutusele võtsid, vahendas Physorg. Edeka kasutab sõrmega maksmise süsteemi juba 70 harupoes ning plaanib seda laiendada veel 200 poele, sest ostjate seas on sellisest makseviisist saanud tõeline hitt.

"Alguses arvasime, et uus tehnoloogia läheb peale vaid noortele, kes tehnoloogilisi uuendusi kergemini omaks võtavad, kuid eksisime," ütles sõrmega maksmise tarkvara üks autoritest, Stefan Sewoester firmast IT Werke. "Peaaegu kaks kolmandiku sõrmega maksjatest on vanemad kui 40 aastat."

IT Werke on varustanud umbes 150 poodi, restorani ja pubi sõrmejälje skaneerijaga, mis maksavad 2000 eurot tükk. Et teenusega liituda, peavad ostjad andma poes oma sõrmejäljed ning lisama ka oma aadressid ja pangaandmed. Nii saab pood pangaga otseühendust pidada.

"See on tõeline kingitus vanainimestele, kes ei suuda meeles pidada oma PIN-koodi või peavad tükk aega vaeva nägema prillide ja sularaha otsimisega," ütles Sewoester. Prantsuse piiri lähedal St. Wendelis asuva supermarketi töötaja Georg Meisberger kinnitas, et neil kasutavad süsteemi ka kliendid, kes on tublisti üle 70 aasta vanad.

Paraku on esile kerkinud ka mõned probleemid. Ettevõtted on kasutanud klientide poolt neile usaldatud isiklike andmeid reklaamide levitamiseks, mis rikub klientide privaatsust. Kuivõrd kliendid on usaldanud oma andmed poele vabatahtlikult, pole see seadusega vastuolus.

Eksperdid on esile toonud ka turvalisusprobleemid, kuna sõrmejälgi saab silikooni abil järgi teha. Vaevalt hakkab keegi aga nii palju vaeva nägema, et osta kellegi teise arvelt leiba ja piima. Ilmselt oleks lihtsam päise päeva ajal sularahaautomaat tühjaks teha.

Sõrmejälgesid on Saksamaal kaua kasutatud turvalisuse tagamiseks lennujaamades, laborites ning tuumajaamades. IT Werke plaanib süsteemi edasi levitada. Järgmiseks võetakse ette koolisööklad – nii saavad vanemad kontrollida, et laps ostaks korraliku lõuna, mitte ei raiskaks söögiraha rämpstoidu peale.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb