Taas on buumiajad. Veebiaadresside nimed
lähevad nagu soojad saiad. Hinnanguliselt arvatakse selle äri mahuks hetkel kaks
miljardit dollarit.
"See äri on nagu metsikus Läänes, inimesed ei saa arugi, kui kiiresti see kasvab," ütles domeeninimede ärile pühendunud ajakirja üks omanikke Jerry Nolte Physorgile. Ajakiri püüab lugejate jaoks kergitada katet sellelt seni vähetuntud alalt.
Ennustuste kohaselt võiks domeeniäri turumaht aastaks 2010 küündida nelja miljardi dollarini. Päevas vahetab omanikku umbes 90 000 domeeninime ning registreeritud nimede hulk aina kasvab.
Tänavu märtsi lõpuks oli üle maailma registreeritud vähemalt 128 miljonit veebiaadressi, see arv on võrreldes mullusega kasvanud kolmandiku võrra, väidab VeriSign Inc, üks peamisi interneti domeeninimede andmebaase.
"Küsimus ei ole sõnades," ütles domeeniäriga tegeleva firma Moniker.com juht Monte Cahn. "Veebiaadress on nagu kinnisvara. Seda äri on aetud umbes kümme aastat ning inimesed vaatasid veebilehtede aadresse esmalt nagu tarbekaupu. Tegelikult on see kinnisvara - internetis ei saa sa aadressi muuta. Aadress on lapike maad internetis."
Näiteks lehekülg creditcheck.com vahetas omanikku kolme miljoni dollari eest. Seda oli vähe, kui panna kõrvale summa, mis pandi lauale mullu - 12 miljonit dollarit - aadressi sex.com eest.
Tihti lähevad müügiks aadressid, mille lehed sisaldavad vaid viiteid - näiteks aadress megayachts.com ei sisalda üldse jahisõiduinfot, seal on ridamisi reklaami jahtidele, reisidele ning paatidele. Lehekülje omanikule laekub raha iga kord, kui keegi selle lehel olevatele reklaamidele klikib.
Kui veel viie aasta eest olid head nimed saadaval 10 000 dollari eest, siis nüüd algavad nimeoksjonitel hinnad juba 100 000 dollarist.
Kuid sellist kindlust nagu kinnisvaraomanik ei saa domeeniomanik eales nautida - mis juhtub siis, kui internetitehnoloogia muutub ning otsenavigatsioon üldse kaob. Siis kaovad nii nimed kui ka miljonid.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.