Eesti ekspordivedur jätkab mõõnast hoolimata

Eestisse võib üle kolida ka osa 500 töökohast, mis Elcoteq kavatseb Soomes koondada. Tulevik sõltub sellest, kuivõrd õnnestub Elcoteqil leida uusi kliente mitme senise asemele, kelle logistikas Eesti juba põhirajalt kõrvale jääb. Elcoteq on juba aastaid Eesti suurim eksportöör.

Kuidas kommenteerite kuuldusi, et Elcoteq on Eestist lahkumas?

Olen kuulnud neid jutte. Jah, osa meie kliente on tõesti tahtnud mujale minna. Minu sõnum on, et me tahame Eestisse edasi jääda ja tootmist jätkata. Ümbritsevaid riike arvestades on Eesti jätkuvalt kulude poolest konkurentsivõimeline. Probleemid on meil olnud pigem sellega, et tahad kasvada, aga pole inimesi, keda tööle võtta.

Mil määral puudutab Elcoteqi saneerimiskava tootmist Eestis?

Mitte eriti, sest läinud aastal oleme üht-teist juba koomale võtnud. See äri käibki üles ja alla. Vahepeal oli mõõn, nüüd on jälle rida potentsiaalseid kliente, kes on Eestist huvitatud.

Miks te Eestis tootmist vähendasite?

Põhjuseks oli üks suur klient, kellele me Eestis allhanget tegime. Nende logistikaplaani ümberkujundamise järel ei olnud Tallinn neile enam optimaalne asukoht. Küsimus polnud üldse Eesti töö kvaliteedis ega kulutasemes.

Kas suurklient oli Nokia?

Ei taha nimesid nimetada.

Kaalute Soomes 500 töökoha kaotamist. Kas osa neist võib kolida Eestisse?

Jah, kui meil tuleb seda teha, siis osa töökohtadest võib tõesti Eestisse kolida.

Eesti elektroonikaseadmete eksport Soome on juba vähenenud. Kas ja kuivõrd kajastub selles Elcoteqi restruktureerimine?

Jah, see võib olla selle märk küll. Siin on jälle tegemist logistiliste ümberkujundamistega. Vahel tahavad kliendid, et me tooksime kaubad Soome, vahel, et Kesk-Euroopasse. Hiljuti on eelistatud viimast.

Millisena näete firma tulevikku Eestis?

Meile meeldib Eestis, meil on siin pikk ajalugu. Peaaegu niisama pikk kui firma enda oma. Eesti jääb ka edaspidi Soome ja Rootsi firmade jaoks atraktiivseks. Nii et ma Eesti seisukohalt ei muretseks. Probleem on ainult selles, et kui meie kliendid oma logistikat ümber kujundavad, jääb Eesti nende jaoks pisut kaugeks.

Saneerimiskava näeb ette tootlikkuse tõstmise, mida see Eestis tähendab? Uusi tooteid?

Reklaamime Eestit aktiivselt reale klientidele. Loodame, et sortiment laieneb. Kui tootmist veel ei ole, siis kliendid esialgu kõhklevad.

Kuidas näeb praegu välja teie kliendibaas Eestis?

Algul oli kaks suurt klienti, mis ei olnud hea. Praegu on päris hea kombinatsioon keskmise suurusega firmasid, on ka mõned suured nimed, näiteks infrastruktuuri alal, ei ole alati telefonid. Teeme allhanget Ericssonile, Nokia Networks on meie klient ja veel rida teisi keskmise suurusega firmasid. Nüüd tahame terminalitoodete kliente juurde saada, et oma suure tehasehoone võimalused ära kasutada.

Millised on teie plaanid Ida-Euroopas ja Venemaal - kas on kavas laiendada?

Venemaa turg eeldab tulevikus tootmist Venemaal. Ent ka selle turu teenindamiseks on Eesti väga heas positsioonis. Praegu ehk on Ida-Euroopa osakaal pisut liiga suur - umbes 60% meie tootmisest on ikka veel Ida-Euroopas. Samas liiguvad meie kliendid järjest rohkem Aasiasse.

Leimann: Elcoteqil pole põhjust kolida Endine majandusminister Jaak Leimann ei näe põhjust, miks Elcoteq peaks Eestist ära kolima, sest kuigi tööjõud on mujal odavam, on selle kvaliteet siin parem.

Telefoniintervjuus sõnab Leimann, et päris see aeg, mil Elcoteq Eestisse laienes, talle ei meenu.

"Ma mäletan, kui nad olid juba siin ja me neile auhindu jagasime. Nad lõid ju palju töökohti ja seda väga kiirelt," räägib praegune õppejõud.

Viies jutu Elcoteqi probleemide peale, mainib Leimann ära suureneva konkurentsi. "Loogiline ja loomulik on selles harus väga kiired arengud ja sellega kaasneb Elcoteqile surve tegeleda oma tootearendusega," sõnab ta. Et peaks inimesi lahti laskma hakkama?

"Tööjõu hind on kindlasti oluline, kuid kui õmblustööstus, kus kõik on käsitöö, peab veel vastu, peab ka elektroonika."

Nii ei näe endine minister ka põhjust, miks Elcoteq peaks Eestist ära kolima, sest kvaliteet on ju ka oluline, mitte ainult raha, mis tööjõu peale läheb. "Hiinasse põgenemine pole lahendus," ütleb Leimann.

Elcoteq Eestis14 aastat tõusude ja mõõnadega

- 1992 Alustab Tallinna pilootprojekti. Ettevõttes töötab 10 inimest.- 1993 Registreeritakse ettevõte, algse ärinimega Elcoteq Baltic, omanikeringis on lisaks ka Soome riskifond ning Eesti riik.- 1995 Ekspordimaht 1,361 mld kr, mis on 6,4% kogu Eesti ekspordi mahust.- 1996 Lubab investeerida 300 mln kr uude tootmishoonesse Peterburi teel. Kompleksi hakkab ehitama Tiit Kuuli juhitav FCM. Märtsis teatab tollane juht Ilmar Petersen, et võtab tööle 900 inimest.- 1997 Märtsis kuulutatakse eelmise aasta tulemuste põhjal parimaks välisinvestoriks, sest paigutas uude tootmishoonesse 90 mln kr. Töötajaid 1500, aasta lõpuks 2000. Elcoteq Networki suhtekorraldaja Osmo Kammonen: "Võib-olla ainult Hiinas oleks tootmine odavam, kuid Tallinn on lähemal."- 2000 Annab tööd 3150 inimesele, väljavedu moodustab kogu riigi ekspordist 12,4%.- 2001 Allapoole vööd löök - Ericsson müüb oma mobiiltelefonide tootmise USA firmale Flextronics. Sajad firma palgal olevad venelannad, kelle keskmine netopalk on 3000 krooni, kardavad koondamist. Elcoteqi juht lükkab jutud ümber ja näeb suurenevat koostööd Nokiaga. Veebruaris teatab 600 inimese lepingu lõpetamisest. Ungari tehases kaotab töö 800 inimest. Tallinna töötajad sahistavad, et ungarlaste töö kvaliteet pole nende omaga võrreldavgi.- 2002 Emafirma teatab Soomes pea 5 mld kroonisest käibe vähenemisest. Kasum kukub 850 miljonilt ligi poolemiljardilise kahjumi peale.- 2003 Augustis tellib uuringu, mis peaks selgitama, kui mõttekas on peakontori kolimine Soomest Tallinna. Tänaseni seda juhtunud pole.- 2004 Tahab Tallinna tehase laiendamisega kahekordistada toodangu mahtu. Sel ajal tootmispinda kokku 33 000 m". Riigi eksport kasvab, selle taga paistab Elcoteq. Novembris lubab suurendada töötajate arvu 3700 inimeseni. Aasta lõpul teatab kasumi 90% kasvust, 620 mln kroonini.- 2005 Töötajatel karm põli: 8 aastat töötanud naise palk pole tollasest 3300 kroonist tõusnud. Ajakirjandus spekuleerib kohe algava streigiga. Umbes 30aastane liinitööline tunnistab, et on ettevõttes töötanud viis aastat iga poole aasta tagant pikendatava lepinguga. "See on ju ettevõttele kasulik, et kui tööd pole, siis saab sinu lepingu kohe lõpetada."- 2006 Aasta lõpus müüb maha oma tootmishoone. Spekuleeritakse Eestist lahkumise üle, firma ise kuuldusi ei kinnita.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb