IT-juhtimise aastakonverents keskendub 16. mail valdkonna peamistele väljakutsetele

Esinejate seas on nii nimekaid IT-juhte kui muid sektori võtmetegelasi, kuulamas sadakond IKT-valdkonna otsustajat.

Esimeses ettekandes tutvustab KPMG Baltics OÜ partner, tehnoloogia valdkonna juht Tarmo Toiger Eesti ettevõtete küberturvalisuse taset. Nimelt valmis märtsi lõpus küber- ja IT-turvalisuse analüüs, mille jaoks küsitleti hulka ettevõtete juhte ja ka IT-juhte. Tarmo Toiger tutvustab uuringu tulemusi: kuidas hinnatakse enda taset ja millisena nähakse ohukohti. Ühtlasi räägib ta rahvusvahelistele uuringutele tuginedes IT-turvalisuse ja küberturvalisuse trendidest ning muutustest viimastel aastatel.

Edasi avab Tallinna Ülikooli turundusõppejõud Alar Pink Eesti IT-praktikaid. Täpsemalt pani Tallinna Ülikool koostöös uuringufirmaga Kantar Emor ajavahemikus oktoober 2022 kuni jaanuar 2023 kokku koondpildi Eesti ettevõtete IT-valdkonna praktikatest – millised on siinse IT-maastiku võtmenäitajad, kuidas IT-juhid oma tegevusi plaanivad ning mille põhjal otsuseid teevad.

Selleks kutsuti esmakordselt kokku IT-ekspertide paneel, milles osalejad vastutavad ettevõtetes IT-tegevuste ja -eelarve eest. Nüüdsel aastakonverentsil tuuaksegi esmakordselt kuulajate ette uuringu tulemused.

Järgmisena selgitab Saku Metalli IT-juht Sven Ahtama, kuidas saab IT-juht teha õigeid valikuid ning püsida kursil. Tehnoloogia pakub ju tohutult võimalusi, peagi saab kõike kõigega liidestada. Investeerimisvõimekus on tema sõnul piiratud rahas, kuid eelkõige oma võtmeinimeste ajas.

"Tähtsam, kui iialgi varem, on teha õigeid asju, mitte ainult asju õigesti. Inimeste vastuvõtlikkus muudatustele on aga IT arendusprojektide nõrgim lüli," märkis Ahtama. Varem mitmes IT-ettevõttes töötanud ning nüüd pikalt Saku Metalli ITd juhtiv Sven Ahtama jagab konverentsil oma kogemusi.

Eesti IKT-ettevõtetes on juba aastaid suur probleem tööjõu puudus. Üks võimalik leevendus tööjõukriisile on töötajate rentimine välismaalt. Millal sellist lähenemist kasutada, mis on selle variandi head-vead, mida saab ja mida mitte niimoodi tellida, millega peab oskama arvestada, kus ise rohkem panustama, selgitab konsultant ja koolitaja, kümneid Eesti ettevõtteid välisarendajatega varustanud Netcorpi juht Paavo Pauklin.

Töötajate teemat käsitleb ka Eesti mõjukaim personalijuht 2022 ning globaalse e-äri maksude ja tolliformaalsuste haldamise lahendust arendava Eurora personalijuht Estel Pukk. "Juba aastaid on keeruline leida sobivaid töötajaid, neid hoida ja palgasurvega toime tulla. Kas on lootust, et olukord hakkab paranema? Millised on valikud täna ja tulevikus, et vajalikud IT-lahendused ja -teenused saaksid tehtud, meeskonnad toimiksid ning juhtidena suudaksime ise selle kõrval vaimselt ning füüsiliselt terveks jääda," selgitas ta oma ettekande sisu.

Pärastlõunase sessiooni avab Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli. Tema sõnul hakkab enamik noori arendustiime IKT-ärides ühel hetkel kasvama, mis aga keerab seni tehtu pea peale. Mida on juhtimiskihtide hulga suurenemisel ja meeskonna kasvamisel kõige olulisem juhtidel endil mõista? Kuidas mõjutab IT-tiimi kasvamine juhtimist, suhtlemist, töökorraldust? 200-liikmelist tiimi juhtiv Toomas Polli esitab oma visiooni.

Pikaaegse muusika- ja teatriakadeemia IT-juhina jõudis Innar Järva aastal 2019 Eesti mõjukaima IT-juhi konkursi finaali. Oma karjääri jooksul on ta osalenud erinevate ettevõtete kui ka riikide IT-arengus. Alates sügisest 2022 töötab Järva arendusjuhina Rootsi IT-firmas Dise, mis tahab jõuda 2026. aastaks enda valdkonnas üleilmselt edukaimaks tarkvaraettevõtteks. Millisena näeb ta IT-protsesside ja inimeste juhtimist võib-olla liiga kiirelt kasvanud grupis ning mis vahe on IKT-äril Eestis ja Rootsis, sellest Innar Järva konverentsil räägibki.

Edasi kuuleme nõuandeid ja kogemusi tehisintellekti rakendamisest. Nimelt alustas metallkaupade tootja ja müüja Sporrong Eesti OÜ mullu projekti liita tootmisesse AI komponent. Tehnopoli arendusmaratonil sai Kuressaare "tööstuslik kullassepatöökoda" lahenduse väljatöötamiseks 65 000 eurot. Koostöös ülikoolidega soovitakse panna tehisintellekt tegema laborandi tööd, millele teadaolevalt puuduvad maailmas analoogid.

Projekti kulgu ja tulemusi tutvustab Sporrongi juht Tarmo Rannak. Tehnopoli nutitehnoloogiate valdkonna juht Anu Puusaag avab Tehnopolis rakendatavat AI programmi ning selle võimalusi ettevõtete digitaliseerimisel.

Kohvipausi järgselt avab Salvesti juht Triin Kõrgmaa toidutööstuse digitaliseerija kogemusi ja õppetunde: miks on digitaliseerimine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt vältimatu ning kuidas on nemad oma tootmist selles suunas arendanud.

Märksõnadeks on IT audit, teekaart, ajaplaan, tegevused, prioriteedid ning töö kasutajatega. Kusjuures nii mõnigi tagasilöök on andud võimaluse samm tagasi astuda, et hinnata olukorda, süsteemi ja edasisi vajadusi. Muide, nii enda initsiatiivil kui ka erinevate riigimeetmete toel digitaliseerimisprojekte läbi viinud Salvesti kogemus näitab, et kuigi riigi toetus on alati väga tervitatav, on ka seal kaalumist vajavaid aspekte.

Edasi esitab tarkvarafirma Wisercat juht Mehis Sihvart sissevaate IT-lahenduse tellimisse. Ta alustas oma karjääri IKT-alal Uptime'is programmeerijana, tõustes hiljem riigi esimese IT-asutuse, registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) juhiks. Pea 12 aastat selles rollis andsid Sihvartile unikaalse vaate tellija rollile IT-äris, seda nii oma tiimi juhtides kui väljast arendusi ostes ja nüüd ka eraettevõttes.

Muuhulgas selgitab Mehis Sihvart, kuidas olla tark tellija, mida nõuda ja mida ise teha, kuidas hoida IT-arendust eelarvelises ja ajalises graafikus, kuivõrd on ohud ja võimalused ajas muutunud jms.

Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja Andero Terase sõnul on IT väga tehniline ala, kus puhtalt inimesi puudutavate teadmiste levik on olnud tagaplaanil. Ent töötajad ja partnerid on üha olulisem ka IT-juhtimises.

"Olgu IT-juht või tiimijuht kuitahes mõistlik-paindlik, ikka kipuvad tippspetsialistid läbi põlema või ärevushäire all kannatama. See muudab juhid ebakindlaks – raha on, edu on, tooted on, aga pusle ei lähe kokku," märkis ta.

Koolitamis- ja nõustamiskeskuse Mõttemaru meeskonna- ja juhtimiskoolitaja, psühholoog Andero Teras avab spetsiaalselt IT-juhtimise aastakonverentsiks teemasid, mis varem on IT-sektoris kaasa toonud süstemaatilist ja laiaulatuslikku ümberõpet ja muutusi protsessides.

Küberturvalisus on üha põletavam teema igast otsast nii Eesti avalikele kui eraettevõtetele, samuti erinevatele riigiasutustele. Päeva lõpetuseks toob Cybersi äriarendusjuht Ronnie Jaanhold reaalelulisi näiteid Eesti ettevõtte-asutuste küberturbe juhtumistest, samuti jagab nõuandeid riskide vähendamiseks. Osalejaile pakub see head võimalust kaasa mõelda ning ka sõna sekka öelda.

Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses toimuval üritusel on saalis sadakond IT-valdkonna eest vastutajat Eesti ettevõtetest ja asutustest, samuti IKT-firmade esindajad.

Konverents on mõeldud nii IT-juhtidele ja -spetsialistidele kui ka tippjuhtidele ning valdkonna eest vastutajatele. Pakume neile inspireerivaid visioone Eesti IT valdkonna tulevikust, kogemuslugusid Eesti ettevõtetelt, samuti võimalust konkurentide ja partneritega näost-näkku suhelda.

Lisainfo ja registreerumine: