Eestlased annavad liiga lihtsalt ära kontrolli oma andmete üle. "See võib süvendada ebavõrdsust"

Muuhulgas on kõrgema digipädevusega inimeste osakaal viimastel aastatel Eestis märkimisväärselt langenud, samas näiteks Soomes kasvanud.

"Aja jooksul võib see süvendada ebavõrdsust ühiskonnas, sest andmestunud ühiskonnas aitab digipädevus igapäevaselt paremaid otsuseid teha. Näiteks kipuvad inimesed väga lihtsalt ning sageli süvenemata andma nõusoleku ja kontrolli endaga seotud andmete kasutamise üle," kinnitas arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu.

Eile avaldas arenguseire keskus raporti "Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035", mis annab ülevaate Eesti digiühiskonna tulevikuvõimalustest ja väljakutsetest. "Ühiskond andmestub ehk järjest enam igapäevaseid tegevusi toimub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel," selgitas Vallistu.

Tema sõnul tuleb teistest riikidest mahajäämise vältimiseks senisest rohkem investeerida andmepädevuse arendamisse. "Oluline on investeerida taseme-, ümber- ja täiendõppesse, et suurendada nii kodanike, avaliku kui ka erasektori andmepädevust," märkis ta.

"Hetkel on ka liiga vähe mugavaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitaksid inimestel tema kohta käivatest andmetest saada ülevaadet ja teha teadlikumaid andmejagamisotsuseid," sõnas Johanna Vallistu.

Andmevabaduse tulevik on tänavu arenguseire keskuse üheks uurimissuunaks, selles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnati avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Johanna Vallistu räägib riigi valikutest ja sammudest andmevaldkonna valitsemisel ning selle mõjust ettevõtjaile 7. detsembril toimuval suurandmete konverentsil. Seal saavad kokku teemast huvitatud ettevõtted, andmete ja IT eksperdid ning andmetega seonduvaid teenuseid pakkuvad firmad.

Teiste esinejate seas on ITLi juht, IT-firma FlowIT partner Juhan-Madis Pukk, Omniva andmesuuna juht Renee Kooli, SEB kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt, Infovara ärianalüütika konsultant Andres Kukke, MindTitani juht Kristjan Jansons, Telia andmete ärijuht Rivo Roosileht jt.

Suurandmete konverentsi lisainfo ja registreerumine: