Telekomide TOPi võitis Elisa Teleteenused AS

Eelmise aasta alguseni Starmani nime kandnud ettevõte on Eesti turul suurim kaabellevi­võrgu baasil teenuseid osutav telekommunikatsiooniettevõte.

“Aasta algusest liitsime lõplikult Elisa ja Starmani ühise Elisa kaubamärgi alla, lõime klientidele ühised müügi- ja teeninduskanalid ning hakkasime pakkuma uue tehnoloogilise lahendusena Elisa Elamust üle õhu võrgus. Möödunud aastat mõjutas ka 2017. aasta üliedukas läbimüük nn vabalevi projekti raames, mille käigus tõusis Elisa TV turu liidriks ja seda positsiooni hoiame tänaseni,” ütles Hiiepuu.

Mulluste üldiste märksõnadena sektoris toob ta välja tiheda konkurentsi, ettevaatamise teenuse ning sisenemine omatoodanguturule.

“Oleme jätkanud oma kliendibaasi kasvatamist ja toonud TV-turule kaks täiesti uuenduslikku lähenemist. Kevadel lansseerisime ettevaatamise teenuse, mis võimaldab Elisa Elamuse klientidele vaadata tuntuid TV3 hittsarjasid 2–4 nädalat varem, kui nad telekava kohaselt nähtavaks saavad. Meile teadaolevalt on tegemist unikaalse lähenemisega terves maailmas. Lisaks tulime turule ka esimese omatoodanguga “Üle noatera”, mis näitab täiesti uut suunda meie arengutes,” rääkis Hiiepuu.

Hiiepuu lisas, et Elisa Teleteenuste tuleviku uued suunad saavad olema seotud kindlasti TV-originaaltoodanguga: soovitakse tuua televaatajateni uut põnevat sisu ning kui sel aastal tuuakse turule kaks omatoodangu sarja, siis järgneval aastal kasvatatakse investeeringuid sinna valdkonda veelgi.

“Lisaks soovime tulla järgmine aasta välja täiesti uue TV-platvormiga, et muuta järelevaatamist veelgi mugavamaks, muuta sisu paremini otsitavaks ja kasvatada sisu soovituste personaalsust,” rääkis ta.

Konkurents on turul suur nii telekommunikatsiooniteenuste kui ka seadmete pakkujate osas, mis Hiiepuu hinnangul on hea, sest seda rohkem võidavad nii lõpptarbijad kui ka kogu tööstusharu tervikuna.

“Konkurentsi vähenemine toob suure tõenäosusega kaasa innovatsiooni languse, tarneaegade pikenemise ja kulude kasvu. Elisa teeb täna tööd kõigi suuremate tegijatega ning oleme paindlikult valmis reageerima mis iganes muudatustele,” rääkis ta.

Kuna Eesti tööjõuturg on teadagi väljakutseid pakkuv, panustatakse Elisas juba aastaid teadlikult tarkadele ja paindlikele tööviisidele ning tööandja maine kasvatamisele, tänu sellele on suudetud tagada oma meeskonna värvatuse ja kvalifikatsiooni kõrge tase, rääkis Hiiepuu.

“Eks väga tegijaid töötajaid vajab iga ettevõte, õnneks on Elisas selles vallas kõik korras. Hetkel oleme arendamas masin­õppe ja tehisintellekti kasutusele võtuga seotud kompetentse ning tulevane tegija on kindlasti meie kõne- ja tekstirobot ­­Annika,” ütles Hiiepuu.

Kuigi kiired tehnoloogilised arengud loovad telekommunikatsioonisektorile uusi võimalusi, järgnevad neile ka täiendavad väljakutsed ning riskid. IoT- ja blockchain-teemad tunduvad leierdatuna, samas peab tõdema, et buzzword muutus reaalsuseks.

Wifiga WC-potte laiemal turul veel pole, kas ja millal nad tulevad, ei julge ka prognoosida. Kõikvõimalikke seadmeid ühendatakse internetti aina rohkem, mis toob kaasa ülekoormuse, mille vältimiseks peab infrastruktuur tegema astmelise hüppe ja kaasama midagi võimsamat, kui hetkel levinud kümme aastat vana 4G/LTE ühendus. Infrastruktuursetele väljakutsetele lisandub tõsine andmeturbe risk. Ilmselt pole kaugel ajad, kui koduvõrgus netti ühendatud tolmuimeja või kohvimasina kaudu võib varastada omaniku arvutist näiteks tema pangakonto andmeid.

Telekomisektori ettevõtete ees olevad väljakutsed nagu tarneahela ebakindlus, konkurents ja pidev investeeringuvajadus kasvavad plahvatuslikult.

Eesti telekommunikatsioonisektoris leidub ülimalt erisuguseid ettevõtteid – nišiteenuste pakkujad käivad käsikäes traditsiooniliste telekomiteenuste pakkujatega ning tipus troonivad tänavu tuntud mobiilsideoperaatorid ­Elisa ja Telia.

Arvestades sektori mitmekesisusega, analüüsime edetabelit kahest rakursist: klassikalised telekomi gigandid ning ülejäänud telekomi sektori turuosalised. Ülaltoodud graafikutest vasakpoolne tõmbab paralleele suuremate, enam kui 10 miljoni eurose käibega telekomigigantide vahel, võrreldes ärikasumi marginaali, 2018 käibekasvu ja käibe mahtu (graafikul toodud mulli suurus).

Graafiku alusel võib välja tuua mõned tähelepanekud. Esiteks, kuigi telekomisektori edetabelis asub Tele2 alles 19. kohal ning käibe kasv oli peaaegu nullilähedane, saab tõdeda, et see liigub endiselt ülesmäge. Käibe suurus on stabiilselt kolmandal kohal.

Teiseks, olles käibe mõttes kaalukategooria liider, saavutab Telia tagasihoidliku kolmeprotsendilise kasvu. Kuigi 3% on globaalse majanduskasvuga võrreldav number, siis teiste konkurentide nullilähedase kasvu taustal on see märkimisväärne saavutus. Lisaks on Telia 302 miljoni euro suurune käive peaaegu kolm korda suurem kui lähima konkurendi oma ning moodustab 55% kogu kategooria summeeritud käibest.

Kolmandaks – Elisa Teleteenused AS ja Elisa Eesti AS võtsid edetabeli kaks esimest kohta ning see on tänu “klassikalistest” telekomihiidudest suuremale käibekasvule ja kõrgemale ärikasumi marginaalile. Kui Elisa ostis 2016. aasta lõpus Starmani (praegune Elisa Teleteenused), oli tegemist ühe suurema kohaliku ülevõtmistehinguga (M&A) – ja see võttis pisut üle aasta, et ühinemisest tekkinud sünergia avalduks täismahus.

Elisa Teleteenused kasvatas 2018. aastal oma käivet 10 protsenti, olles seega ainuke suurtest, mis suutis näidata kahekohalist tulude kasvu. Lisaks suuremale käibe kasvule suudab Elisa opereerida konkurentidest kõrgema ärikasumi marginaaliga.

Tehnilise järelevalve ameti avaldatud numbriliikuvuse statistika näitab lisaks, et nii Elisa kui ka Telia on 2016–2018 perioodil numbriliikumistega plussis. Ja 2019. aasta esimeste üheksa kuu trend näitab, et olukord liigub sarnases suunas nagu eelmise kahe aasta jooksul – Tele2 kaotatud mobiilinumbrite arv on umbes võrdselt jagatud Telia ja Elisa vahel.

Kuna suurest kolmest Tele2 ei paku statsionaarset internetti ja tavalist digiTVd, võib oletada, et traditsioonilisem klient eelistab siiski ühte arvet mitmele.

Ülejäänud sektori summaarsest käibest annavad 86% kaheksa väga erinevate ärimudelitega, enam kui kahe miljoni eurose käibega ettevõtet.

Parempoolne graafik võrdleb neid, kõrvutades ärikasum ja käibe suhte, 2018. aasta käibekasvu ja käibe (graafikul toodud mulli suurus).

Neist suurematest (käive üle 10 miljoni euro) suutsid käivet kasvatada Nord Connect OÜ – lausa 30% – ning Fortumo OÜ – 3%.

Nord Connect pakub klientidele erinevaid operaatorteenuseid (muuhulgas rahvusvaheliste kõnede haldamine, korporatiivsed telekomipaketid jt) ning enamus grupi tuludest põhineb teenuste ekspordist.

Fortumo käive kasvas 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3%, kuid ärikasum lausa neljakordistus. Mitmekordse Äripäeva telekomi TOPi võitja ning Eesti turul teada tuntud tegija Top Connecti käive kukkus 2018. aastal 17% võrra ning võrreldes 2016. aastaga lausa kahekordselt.

Kuna nii Top Connect kui ka Fortumo on ettevõtetena alles kasvufaasis, siis on loogiline, et neil tuleb vahel ette ka langusaastaid.