Ilusad asjad, mis ei tööta, ei ole ilusad ehk mis vahe on UI ja UX disainil?

Kuidas üldse mõista disaini? Toon siinkohal näitena ukselingi. Kui astud sisse uksest ja vajutad ukselinki, siis ukselingi puhul on tegu tööstusdisainiga, mille eesmärk on anda inimesele ehk kasutajale teada, et linki saab vajutada ja ust enda poole tõmmates, see avaneb. Minu jaoks tähendabki disain eelkõige info vahendamist. Disaini ülesandeks on panna inimene üht või teistpidi tegutsema, vahendades talle vajalikku infot, et ta saaks oma tegevuse või töö edukalt sooritatud. Kasutajakogemuse disaini vaates on ukselink asetatud kasutajate vajadusi silmas pidades sobivale kõrgusele ning disainitud oma kujult käepäraseks, et inimesel oleks mugav sellele vajutada. Samuti on vastavalt keskkonna võimalustele pandud uks liikuma kas ühte või teistpidi. Seejärel arvestatakse ümbritsevat keskkonda ning majaomaniku maitset või sisekujunda soovitusi, mille põhjal disainitakse ukselink kokkusobivaks ukse ja ümbritseva keskkonnaga.

UX disaini eesmärgiks on muuta toode või teenus kliendi jaoks lihtsaks, mugavaks ja arusaadavaks, mis tekitaks kliendile teenuse või toote kasutamisest meeldiva kogemuse.

Kasutajakogemust aitab paremini mõista võrdlus hea ja halva kliendikogemuse vahel. Võtame näiteks kaks kohvikut, kus müüakse täpselt ühesugust kohvi ühesugusest kohvimasinast ja ühesuguse hinnaga, Ühe kohviku teenindaja on meeldiv ja naeratab ning küsib, kuidas sinu päev on läinud? Samas kui teise kohviku teenindaja on tuim, ükskõikne ning väldib sinuga igal võimalusel silmsidet. Kui mõelda, et kohv on kasutajaliides, siis see võib küll hea olla, aga selle maitse ja nautimise ehk kogemuse võib väga lihtsalt ära rikkuda tusane teenindaja, kes on osa sinu kui kliendi terviklikust kogemusest.

Mina defineerin kasutajakogemust ka kui tasakaalu kasutajate vajaduste, ärivajaduste ning tehnilise teostatavuse vahel. Seega ei piisa UX disainerina sellest, et seista ainult kasutaja eest, samal ajal, kui ärivajadused või tehnilise teostatavusega ei ole arvestatud. On rõõm tõdeda, et üha rohkem on ka ettevõtted mõistnud, et ainult ärivajaduste ning tehnilisest teostatavusest ei piisa ning arvestada tuleb ka kasutajate reaalsete vajadustega. Ehk siis ei piisa ainult maitsvast ja hea hinnaga kohvist, vaid tuleb mõelda, mis kasutajale peale maitse ja hinna veel oluline on ning luua kogemus vastavalt sellele.

Kui UX disain muudab toote kasutamise lihtsaks ja meeldivaks, tehes selleks vajalikku eeltööd ning pannes end kasutaja kingadesse, siis UI disain annab sellele kõigele visuaalselt hea väljanägemiste ja stilistika. Öelda aga, et UI disaini eesmärk on teha asjad lihtsalt ilusaks ei ole ka päris õige. Mulle väga meeldib Apple peadisaineri Jony Ive ütlus, et asjad, mis on ilusad, aga ei tööta, et ole tegelikult ilusad. Minu jaoks selgitab see hästi lahti UX ja UI disaini koostöö olulisuse. Kõnekas on ka võrdlus, et UI ilma UX-ita on kui kunstnik, kes lajatab pintsliga paberile mõtlemata, mida ta teha soovib. UX ilma UI-ta on kui skulptuur ilma selge vormi ja kujuta.

Kuigi töömetoodikad ja tööriistad, mida UX ja UI disainerid kasutavad on erinevaid ning mõned disainerid on suutelised tegema mõlemat, siis kõige olulisem on siiski koostöö. Üks ei ole olulisem, kui teine. UX disain kätkeb endas rohkem analüütilist tööd ja ärivajaduste ning kasutaja mõistmist ning suure osa ajast veedab UX disainer mitte arvuti taga, vaid nö põllul kasutajate tegelikke vajadusi uurides. Oluline on koostoime, sest UI ja UX vahel on üha enam hägustumas. Ka hea UI disainer ei saa täna tegutseda ainult arvuti taga stilistikale keskendudes, vaid peab hästi mõistma nii klienti kui tema äri.