Sana Hayat (27) on Pakistanist pärit noor naine, ema ja abikaasa, kes sattus Taani elama 2013. aastal. Pakistanis oli tal suur perekond, Taanis jäi ta lapsega koduseks ja ülikooli edasiõppima ei pääsenud, aga õnneks märkas ta Facebookis "Hack Your Futurue" ümberõppekoolituse kuulutust, kandideeris ja pääseks õppima IT-arendajaks.
- Sana Hayat (27) oli üks esineja Kopenhaagenis toimunud innovatsioonikonverentsil TechBBQ, mis on Skandinaavia idufirmade kogukonna tippkohtumine, kus oli kohal ligi 140 esinejat ja üle 7500 külastaja. Foto: Annika Kald
Sana Hayat sündis Attocki piirkonna Fateh Jangi linnas Punjabi provintsis Pakistanis. Tema vanematele sündis kokku 7 last: kuus tütart – Sana on tütardest kõige vanem ja üks poeg – kõige noorem laps. „Mul on Pakistanis suur perekond ja ma olen väga uhke selle üle, et kõik minu viis õde omandavad ka täna Pakistanis kõrgharidust. Vend, kõige noorem, alustas alles kolledžis õppimist,“ ütleb Sana Hayat uhkusega.
Mitu Euroopa riiki on käivitanud Eesti „Vali IT!“ programmiga sarnased tarkvaraarendajate koolitustsüklid. Eesti ja Taani ümberõppekoolituse vahe on selles, et Eestis maksab ümberõppe kinni maksumaksja, Taanis õpetavad huvilisi vabatahtlikud, kes selle eest mingit tasu ei saa. Eksklusiivselt ituudised.ee-le jagab oma kogemusi Pakistani paljulapselisest perest pärit Sana Hayat, kes õppis Taanis seitsme kuuga programmeerijaks.
Ümberõppe programmi „
Hack Your Future“ kandideeris Kopenhaagenis elav Hayat Facebookis märgatud kuulutuse peale. „Õppetöö toimus nädalavahetustel, aga pidin väga palju ise lisaks õppima. Pühapäeval oli neli õppetundi, siis tuli teha 24-30 tundi iseseisvat tööd,“ selgitab ta.
Igal kursusel õppis tarkvaraarendust korraga klassis 15 õpilast, paralleelselt jooksis neli erinevat kursust. „90% inimesi, kes lõpetab kursuse, asub ka IT-vallas tööle,“ kinnitab Hayat.
Hayat õppis nii frontend- kui ka backend-arendust. Tänaseks on ta selle seitsmekuulise ümberõppe värskelt läbinud ning peab võimalike tööandjatega läbirääkimisi esialgu praktikale asumiseks.
Motivatsioonikõne IT-õppe programmile idufirmade konverentsi lavalt
Oma kogemusi jagas Sana Hayat septembris ka Skandinaavia suurimal iduettevõtluse ja innovatsiooni konverentsil TechBBQ Kopenhaagenis.
„See programm aitas mind tõesti väga palju, ma sain omale kogukonna, julgesin üha rohkem hakata rääkima taani keeles, mis on ju minu jaoks võõrkeel, sain sõbrad, keda mul senini võõras riigis ei olnud. Algus oli raske, aga ma olen nii õnnelik, et ma selle läbi tegin,“ ütles Hayat intervjuus ja lisas, et tahab oma avaliku esinemisega julgustada ka teisi.
„Kui sa tead, mida sa tahad, siis ära anna alla. Kõike saab tänapäeval õppida ka online'is, kellele see sobib. Ja ärge kartke kohtumisi võõraste inimestega. Sa oled rumal, kui sa lihtsalt ei katseta,“ kinnitas ta konverentsil.
Kõik uus on raske, aga tuleb olla kannatlik, anda endale aega. Ja töökas ja järjekindel tuleb olla. Ei ole lihtne teha 24-30 tundi kodus iga nädal tööd väikese lapse emana, isegi kui laps käib lasteaias. Lisaks tuleb perekonna toitlustust ja logistikat korraldada, aga ka minu abikaasa on väga abivalmis ja toetas minu õppimist.
Sana Hayat
Värske programmeerija
Hayatilt on küsitud, kas oli raske programmeerimist õppida ning kas peab olema matemaatikageenius, et sellest valdkonnast üldse aru saada.
„Olen väikesest peale matemaatikat armastanud. Kõik uus on raske, aga tuleb olla kannatlik, anda endale aega. Ja töökas ja järjekindel tuleb olla. Ei ole lihtne teha 24-30 tundi kodus iga nädal tööd väikese lapse emana, isegi kui laps käib lasteaias. Lisaks tuleb perekonna toitlustust ja logistikat korraldada, aga ka minu abikaasa on väga abivalmis ja toetas minu õppimist,“ räägib Hayat.
Kuidas ta koolituse ajal rasketest katsumustest üles sai? „Oli mitmeid kordi, kus mõtlesin, et ma ei saa sellega hakkama, aga siis teised õpikaaslased aitasid nendest rasketest momentidest üle,“ viitab Hayat silmast-silma suhtluse vajalikkusele, mis just tema jaoks oli oluline.
Koolitus „Hack your Future“ Taani riigilt raha ei saa, seda veavad vabatahtlikud tasuta
Ümberõppekoolitus „Hack Your Future“ on Taanis täielikult vabatahtlike algatus ega saa riigilt mingit tuge. Koolituseks vajalikud ruumid antakse ühendusele tasuta ja ka inimesed, kes pagulasi, sisserändajaid ja muid ümberõppehuvilisi õpetavad, teevad seda omast vabast ajast ning tasuta.
Võrdluseks – Euroopa sotsiaalfondi rahastatud Eesti programm „Vali IT!“ algab pooleteise kuu pikkuse täismahus õppega, millele järgneb kaks kuud kestev tasustamata praktika IT-ettevõtetes.
„Mina ei maksnud midagi oma ümberõppe kursuse eest,“ ütleb Sana Hayat ning lisab, et programmi lõpuks tuli luua teistele mittetulundusorganisatsioonidele tasuta veebilehti. „Meie tiim ehitas ka päris veebilehe. Meil oli kuus nädalat aega ühe veebilehe loomiseks, selle projekti nimi oli „The Fabric of My Life“ (https://thefabricofmylife.herokuapp.com/).
„See oli lugude rääkimine kangastest ja sündmustest nende ümber – perekonna pärandus või kultuuriline erinevus. Meie tiimis, kes seda äppi tegid, oli kaheksa inimest igast maailma otsast: Pakistanist, Ukrainast, Venemaalt, Indiast, Süüriast, Türgist ja Ghanast,“ loetleb Sana Hayat.
Esmalt praktikale, siis tööle
Hayat lõpetas kursuse augusti lõpus, soovides esialgu minna praktikale mõnda firmasse ja siis hiljem tööle programmeerijana. „Praegu pean ma läbirääkimisi kolme firmaga. Ma olen ju täiesti uus Taani tööturusüsteemis. Mul ei ole ka mingit kogemust,“ selgitab Hayat.
Küsimusele, kuidas ta näeb oma tööalast karjääri Taanis, vastas pakistanlanna, et tahab saada IT-arendajaks, vaatamata sellele, et tal pole erialast diplomit. „Mind väga huvitab programmeerimine ja ma armastan matemaatikat,“ lisab ta selgituseks.
Ümberõppeprogramm „Hack Your Future“ toimib lisaks Taanile ka Hollandis ja Belgias, nimed on küll erinevad. Kui Hollandis ja Belgias on see ümberõpe ainult põgenikele, siis Taanis kaasati ka immigrandid ning teised soovijad. Sealne „Hack Your Future“ toetab eeskätt vähemusgruppide liikmeid, kel on piiratud juurdepääs täiendõppele ja Taani tööturule.
Hayat pärineb haridust hindavast paljulapselisest perekonnast
ITuudised.ee küsimuse peale, kui sagedane see on, et naised Pakistanis saavad kõrghariduse omandada, vastab Hayat esmalt, et ka tema vanemad on haritud: „Minu ema töötab Pakistanis riiklikus haridussüsteemis – ta inspekteerib ja kontrollib koolides hariduse kvaliteeti. Varem oli ta ka õpetaja“.
Naistele kõrghariduse võimaldamine on Sana Hayati sõnul Pakistanis viimase kümne aastaga palju paremaks muutunud. Nii Facebook kui ka Instagram on seal riigis lubatud ja internet annab ka julgust välja tulla ja uusi asju õppida.
Taanis ITuudised.ee-ga kohtused meenutab Sana Hayat, kuidas sõitis kunagi iga päev kolm tundi ülikooli ja tagasi. Matemaatika ja füüsika bakalauruseõppe lõpetas ta Pakistani Punjabi põllumajandusülikoolis. „Punjabi ülikoolis oli mul ka sissejuhatus arvutiteadustesse ja siis ma sain aru, et programmeerimine on midagi, mida ma tahan teha,“ ütleb Hayat.
„Ülikooliõpingute ajal ma abiellusin. Ma abiellusin noormehega, kelle minu vanemad mulle välja valisid, kuna noormees oli samuti väga hariduse omandamisest huvitatud. Selline korraldatud abielu on Pakistanis normaalne, me tundsime teineteist ammu ja see sobis meile mõlemale, et meie perekonnad selle korraldasid,“ kommenteerib Sana Hayat tagantjärele.
Töö viis Pakistani noored Taani elama
Noorpaar läks koos Suurbritanniasse, kus värske abikaasa oli pääsenud edasi õppima pangandust. „Mu mees õppis Suurbritannias ülikoolis nimega Queen Mary finantsvaldkonda, tegi ka magistrikraadi seal riigis,“ kinnitab Hayat. Saanud hariduse küll Inglismaal, pakuti töökohta pakistanlasele Taani pangandussektoris.
Abikaasaga ühes tulnud Sana Hayat ei pääsenud aga Taanis ülikooli edasi õppima, kuna ta ei pärinenud ühestki Euroopa Liidu riigist. Ta jäi rasedaks, sünnitas tütre ning oli esialgu kodune. Tänaseks on Hayati tütar nelja-aastane ja käib Taani lasteaias.
„Olen juba lapsest saati matemaatikast ja reaalteadustest väga hästi aru saanud, need ained huvitasid mind väga. Otsustasin lapsega kodus olles omal käel proovida Youtube´ist ja muudest veebikanalitest programmeerimist õppida. Teadsin, et on olemas programmeerimisõppe Facebooki-grupid, aga see mulle ei sobinud, tahtsin inimestega päriselt kohtuda ja rääkida. Tundsin tugevalt, et vajan kogukonda enda ümber, kellega asju arutada ja kellelt tuge saada rasketel hetkedel. Sain aru, et üksi kodus õppimine pole mulle,“ rääkis Sana Hayat Kopenhaagenis toimunud TechBBQ konverentsil ituudistele.
Mis toimub Pakistani IT-sektoris?
„Online-shopping pole Pakistanis veel mingi teema,“ ütleb Sana Hayat oma sünnimaa IT-sektorist rääkides alustuseks ja lisab, et alles on hakanud tekkima esimesed kinnisvara ja automüügikuulutuste portaalid.
Esimene suur veebikaubanduse veebileht Pakistanis on daraz.pk, autosid ostetakse-müüakse idufirma loodud keskkonna pakwheels.com kaudu.
„Meedias on ka vahel kirjutanud Pakistani e-ostlemisega seoses, et inimesed on seda proovinud, aga petta saanud ja see ei ole veel normaalsuseks kujunenud ja inimesed ei usalda internetist ostmist,“ selgitab Hayat.
„Pakistanis ei ole ka tugevaid e-kaubanduse seadusi ja veebist ostetud kaupade ning pakkide kohaletoomise süsteemi,“ põhjendab ta vähest usaldust veebist ostmise vastu.
Kuigi esimene kinnisvara ostu- ja müügi portaal zameen.com sai Pakistanis viimastel aastatel hitiks, toimub 95% kinnisvaratehinguist siiani vaid kohtumiste ja paberitega.
Kõige viimane areng on Sana Hayati sõnul Pakistanis see, et valitsus ehitas hoone nimega
Arfa Software Technology Park, see on idufirmadele, kus nad saavad koos töötada ja neid juhendatakse. Kuuekuulise programmi jooksul püütakse anda seal ettevõtetele hoog sisse.
Samuti käivitus Sana Hayati sõnul hiljuti telešou „A billion dollar idea“, kus ettevõtlikud noored üle riigi tutvustavad oma äriideid ja otsivad investoreid. Tegu on Eesti telesaate Ajujaht analoogiga.
„Mina käin igal aastal vähemalt korra oma perel külas Pakistanis, seal on nüüd turvaline, isegi turistidele. Kuigi uudistest näidatakse kogu aeg pomme. Isegi mina vaatan siin Taanis teleuudiseid Pakistanist ja mõtlen, et kust nad selle info küll saavad,“ mõtiskleb Sana Hayat.
Allpool mõned lingid Pakistani e-arengute kohta:
Mis on IT-õppe koolitusprogramm „Hack Your Future“?
Taani ümberõppeprogramm „Hack Your Future“ on vähemkindlustatud ühiskonnagruppidest pärit inimestele toeks väga nõudlikku IT-valdkonda sisenemiseks vajalike oskuste omandamisel.
„Hack Your Future“ tegutseb vabatahtlikkuse alusel ning aitab õppida soovijail saada veebiarendajateks. Eesmärk pole ainult oma õpilaste harimine, vaid ka juhendamine töökoha leidmisel ja IT-arendajate kogukonda integreerimisel.
Seitsmekuulises programmis koolitatakse nii tarkvaraarendusega kokku puutunud huvilisi kui ka nullist alustajaid.
Projekti eesmärk on lasta õpilastel pärast kursuse lõppu saada oma esimene tarkvaraarenduse töökoht. Koolituse jaoks loodud spetsiaalset õppekava kohandatakse pidevalt turu nõudmistele vastavaks.
„Usume, et andekad uustulnukad on ühiskonnale suurepärane võimalus ja anname neile abikäe oma potentsiaali kasutamiseks,“ seisab programmi tutvustuses.
Ka Eestis loodi 2017. aastal IT-alane ümberõppeprogramm „Vali IT!“, mida küll rahastab Euroopa Liit ning mis on suunatud inimestele, kel juba olemas bakalaurusekraad mõnest teisest valdkonnast. Programmi eesmärgiks on anda osalejaile tarkvaraarendaja algoskused. Kursusele on oodatud Eesti kodanikud ning pikaajalise elamis- ja tööloa omanikud.
Ka Äripäev osaleb Vali-IT koolituste korraldamises. Selle kohta saab lugeda
SIIT- Hack Your Future ümberõppepragrammi stend oli väljas ka Taani innovatsioonikonverentsil TechBBQ. Foto: Annika Kald
Seotud lood
Põhjamaade suurimad riskiinvestorid tutvustasid regiooni kõige suurema kasvupotentsiaaliga idufirmasid ja rääkisid, miks nemad on nendesse firmadesse juba oma raha investeerinud.
Võimalik majanduslangus pigem kasvatab suurettevõtete investeeringuid võrsefirmadesse, ütles analüüsifirma Oxford Research tegevdirektor Rene Giese Taanis innovatsiooni- ja tehnoloogiakonverentsil TechBBQ.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.