Eile president Kersti Kaljulaidi kutsel e-riigi tulevikku arutanud riigikaitse nõukogu otsustas, et riik peab aktiivselt otsima võimalusi nii küberturvalisuse kui krüptograafia-alaste võimekuste suurendamiseks.
- President Kersti Kaljulaid Kadriorus. Foto: VPK
"E-riik toimib, see on jätkuvalt maailma parim, kuid me peame pidevalt võidu jooksma selle valdkonna parimatega ja selleks on vaja teha otsuseid. Üheski teises riigis ei ole e-riik elutähtsaks teenuseks, aga Eesti inimesed ei lepi enam paberil asjaajamisega, mistõttu meil ei ole sellele alternatiivi," sõnas president Kersti Kaljulaid.
"Seetõttu peamegi mõtlema näiteks krüptograafia-alaste teadmiste ja oskuste täiendavale väljaarendamisele riigis. Samuti on võtmetähtsusega laiemalt infoturbe ja küberturvalisuse võimekuste täiendamine, milleta paraku ei saa e-riik olla kestlik," sõnas president pärast nõukogu istungit.
Istungil lepiti kokku, et väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo tuleb aasta lõpuks välja ettepanekutega riigi krüptograafia- ja infoturbe valdkondade tugevdamiseks.
Nõukogu liikmed said ka ülevaate järgmiste aastate e-riigi eelarvevajadustest nii jooksvate kulude katmiseks kui uuteks investeeringuteks. Ühtlasi anti ülevaade 2017. aasta ID-kaardi kriisi järel kokkulepitud tegevuste hetkeseisust, mida on arutatud ka kahel varasemal istungil.
Tulevikuteemadest keskenduti nii e-riigi kestliku rahastamise kui võtmetähtsusega kompetentside arendamise vajadustele.
Riigikaitse nõukogu on presidendi juures tegutsev nõuandev organ, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.