Tööstus pole IT vastu, aga tööstus tahaks, et riik näeks samamoodi ka selle sektori probleeme, nagu nähakse IT omi, ütleb õppejõud ja tööstusettevõtete konsultant Ingrid Joost.
- Tööstusettevõtete konsultant ja koolitaja Ingrid Joost. Foto: Kalev Lilleorg
Augusti lõpus kirjutas Äripäev, et töösturite hinnangul on IT-ettevõtjad endale ebaõiglaselt hea toetuse välja lobistanud, samal ajal kui ka tööstussektor ägab tõsise tööjõupuuduse all. Jutt käib EASi 2000eurosest toetusest, millega IT-firmad saaksid spetsialistide “impordiga” seotud kulusid katta. Samuti toob EAS Work in Estonia programmi raames 170 000 euro eest viieks päevaks Eestisse 20 välismaa IT-spetsialisti, et viimased saaksid kohalike ettevõtjatega tutvuda.
“Olukorras, kus kõik sektorid on tööjõuga hädas, on kentsakas, et üks tunnustatud ja edukas sektor saab riigilt sellisel kujul rahalist abi värbamisel,” kritiseeris Eesti Masinatööstuse Liidu juht Triin Ploompuu. Ka Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhi Ruta Rannala hinnangul on selline toetus populistlik ja moonutab majandusloogikat.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu presidendi Ivo Suursoo sõnul on OSKA raportitest aga selgelt näha, et kõige rohkem on puudu just IKT-spetsialiste. Ta lisas, et see meede ei ole ainult IT-firmade jaoks, vaid kõigile majandusharudele, kes proovivad IKT-spetsialiste värvata. “Eesmärk on ärgitada teisi sektoreid oma tootmist moderniseerima IKT-spetsialistide abil,” lisas Suursoo.
Näha tuleks ka probleeme
Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmiskorralduse eriala eestvedaja ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori ning tööstusettevõtete konsultandi ja koolitaja Ingrid Joosti hinnangul tuleneb selline vastandumine sellest, et tööstusettevõtted tunnevad, et neile pööratakse liiga vähe tähelepanu.
Seotud lood
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.