Kui suur võim on tehnoloogial valitsemises ehk millal Riigikogu laiali saadetakse?

Digitehnoloogiate instituudi teaduri Kai Pata sõnul on täna selgelt näha, et üha suurem roll tuleviku kujundamisel on inimeste päralt, kes osalevad külakogudes, asumiseltsides, huviringides või kogukonnaliikumistes otsuste langetamisel ja panustavad avalikku elu korraldamisse.

“Veel kümmekond aastat tagasi oli selline ühiskonnakorraldus ebatavaline, sest inimeste kokkusaamisele, infovahetusele, info töötlemisele ja otsuste vastuvõtmisele kulus lihtsalt liiga palju aega. Tänaste tehnoloogiatega on see protsess aga ülikiire ja aitab kogukonnal end ka otsustajate seas paremini kuuldavaks teha,” rääkis Pata.

Tehnoloogia roll kasvab e-Riigi Akadeemia eksperdi Raul Rikki hinnangul üha aktiivsemaks muutuvate kodanikuliikumiste kõrval ka avalikus sektoris, kus otsustusprotsessid on muutumas kiireks ja efektiivseks just tänu võimalusele suuri andmemahte tehnoloogia abil töödelda.

“Olukorras, kus erinevate infosüsteemide kaudu saavad riigiasutused igapäevaselt tuhandeid infokilde ja peavad neid süstematiseerima, filtreerima ja sobival kujul edastama - olgu siis ametnikele, ettevõtetele või kodanikele - on infotehnoloogia kasutamine lihtsalt vältimatu,” põhjendas Rikk.

Samas tõdeb ta, et kasvav infohulk nõuab pidevalt ressurssi ja oskusi uute süsteemide loomiseks. “Paralleelselt oskuste ja võimalustega koguda andmeid peame arendama ka oma võimekust neid andmeid analüüsida ja filtreerida ning teha seda kõike sealjuures ka turvaliselt,” selgitas Rikk, kelle osalusel eksporditakse e-Eesti kogemusi, teadmisi ja oskusi ka teistesse riikidesse. Tehnoloogia tempokat arengut vaadeldes ei pruugi Rikki sõnul tõepoolest olla kaugel aeg, kus ka riiklikul tasemel langetatakse otsuseid vahetult kodanikelt laekuva sisendi põhjal.

Selleks, et arendada tehnoloogiate kasutamise oskust avatud ühiskonnas, avab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut tänavu uue magistriõppe eriala, mis keskendub digitehnoloogiate rakendamisele avatud ühiskonnas. Õppekava juhi Kai Pata sõnul võimaldab uus õppekava omandada õppuritel teadmisi ja oskusi kasutada infotehnoloogilisi vahendeid andmepõhiste otsustuste tegemiseks, seda nii riiklikul kui ka kogukondlikul tasandil.

Ülikool ootab uuele ingliskeelsele magistrikavale õppima nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris tegutsevaid spetsialiste, kes puutuvad kokku suurte andmemahtude analüüsimisega ja soovivad õppida kasutama selleks loodud tehnoloogilisi vahendeid. Üliõpilased saavad rahvusvahelise õppe käigus nii Eesti kui ka välismaa ekspertidelt ülevaate kõige kaasaegsematest IT-lahendustest, mis toetavad kogukondlikku juhtimist, ning oskused andmeanalüüsiks, efektiivseks kaasamiseks ja infovahetuseks.

TLÜ digitehnoloogiate instituut on loodud 2015, aastal, mil ühinesid informaatika instituut, infoteaduste instituut ning matemaatika-loodusteaduste instituudi matemaatika osakond. Instituudil on õppetööks kasutusel kaasaegne tehnoloogialabor, interaktsioonidisaini labor, digimängude labor ja tarkvaralabor. Instituut teeb õppekava täitmisel tihedat koostööd TLÜ ühiskonnateaduste instituudi ja haridusuuenduse tippkeskusega.